Soomes kuuldi kummalisi «plahvatusi», mis osutusid jäävärinateks

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
22. jaanuar 2016 13:20
FOTO: Vida Press

Soomes kuuldi kolmes erinevas paigas, kuid peaaegu samal kellaajal kummalisi «plahvatusi», mis uurimisel osutusid jää poolt tekitatud maa lõhenemisteks.

Esimene «plahvatus» toimus 26. detsembril 2015 Kutemajärve piirkonnas kell 17.30, teine oli 1. jaanuaril 2016 kell 18.22 Toivakas ja kolmas Pohjois-Pohjanmaal 6. jaanuaril kella 17.30 paiku, kuid neid oli veel teistes paikades, edastab iltasanomat.fi.

Soome seismoloogide ja geoloogide teatel oli nende juhtumite puhul tegemist loodusilminguga, mis kannab nimetust jäävärin.

«Neid on sel talvel olnud Soomes mitmeid, eriti just Oulu ümbruses. Nende puhul pinnases olev vesi jäätub, toimub paisumisprotsess ja jää surub maa lõhki. Jäävärinate tekkes mängis rolli asjaolu, et talve algus oli soe ja siis saabus järsku pakane,» selgitas seismoloog Tommi Vuorinen.

Kalajoel jäädvustas jäävärina seismoloogiline aparatuur, kuna tegemist oli maad tuntavalt kõigutanud värinaga. Kõigepealt oletati, et tegemist oli meteoriidiga, kuid keegi ei näinud taevas mingit helendanud objekti. Välja käidi teooria ka kodus valmistatud pommi plahvatusest.

Vuorinen lisas, et kui juba inimesed tunnevad värinat, siis registreerib nende aparatuur selle kindlasti.

Kuna jäävärinad kestavad vähem aega kui maavärinad, siis on raske nende kohta infot saada ja nende võimsust mõõta.

Vuorineni teatel on jäävärinad väheuuritud loodusilming, mille kohta esimesed kirjalikud teated pärinevad 19. sajandi algusest.

Inglise keeles kasutatakse jäävärinate kohta termineid «frost quake» ja «frost shock».

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL