Perekond Bramanis meenutas oma Jaapani-aastaid

Perekond Bramanis esitles oma raamatut «Õhk riisiterade vahel: kaheksa aastat Jaapanis» eile Butterfly sohvabaaris meeleoluka taiko-trummi põrina saatel (esitajaks Reigo Ahven).

1996. aastal pistsid Bramanised hõlmad vöö vahele ja sõit läks tõusva päikese maale. Siis koosnes perekond kolmest liikmest: isa Riho-Bruno, ema Kertu ja tütar Melissa. Poeg Jesper nägi ilmavalgust juba Jaapanis.

Kertu Bramanise sõnade järgi oli sõidu peamine ajend tema soov Jaapani kultuuri õppida.  Pereisa, andekas käsipallur, rajas eduka spordikarjääri. Kaheksast võõrsil veedetud aastast valmiski kirjastuse Tänapäev väljaandel poeetilise pealkirjaga raamat.

«Selle raamatu peategelane on Jaapan,» seletasid Kertu ja Riho-Bruno esitlusel. «Ja igaühe jaoks on oma Jaapan. Loodame, et täidate selle õhu riisiterade vahel oma maitseelamustega.» Külalised pistsid põske esitlusel pakutud sushi-ampse ning noogutasid heakskiitvalt.

Jaapanlased on tuntud selle poolest, et ei taha võõramaalasi endale eriti ligi lasta. «Kui sa lähed Jaapanisse ja tahad nende ühiskonda sisse sulada, ühes kollektiivis töötada või ühes võistkonnas mängida, siis on kolm seina vahel,» nentis Riho-Bruno. «Esimene sein kukub ära siis, kui hakkad nende keelt rääkima. Teine sein kukub ära siis, kui sa hakkad aru saama nende kultuurist, tavadest ja kommetest. Kolmas sein ei kuku kunagi ära.»

Sellest hoolimata jäi Bramaniste perekonnal kaugele maale palju helgeid mälestusi. Kertu sõnade järgi tuleb vähemalt paar korda nädalas peale Jaapani-igatsus: «Muidugi on Eestis omad inimesed, pere ja sõbrad ümber, aga need inimesed, kes meist Jaapanisse maha jäid, on asendamatud.» Eriti tugev Jaapani-igatsus on Jesperil ja Melissal, kes veetsid oma kujunemisaastad selles eksootilises saareriigis.