Meestel on kõige külmakartlikumad kõrvad, naistel põsed ja nina

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Vida Press

Soome tervisespetsialistide teatel kardavad meestel ja naistel kõige enam külma erinevad kehaosad, kuid on ka neid kehaosi, mis on mõlemal sool ühtviisi külmakartlikud.

Meestel on kõige pakasetundlikumad kõrvad, naistel aga põsed ja nina, edastab iltalehti.fi.

Lisaks tunnevad nii mehed kui naised külmakimbutust varvastes, jalalabades, säärtes, sõrmedes, käsivartes ja lõual.

Kui meestel on külma suhtes kõrvad väga tundlikud, siis naistel on lisaks põskedele ja ninale külmatundlikud ka varbad ja jalalabad.

Meeste ja naiste erinev külmatundlikkus on tingitud kehaehitusest, organismi talitusest, higistamisviisist ja riietusest.

Külmakahjustuste oht kasvab koos temperatuurilangusega, eriti aga siis kui temperatuur langeb alla miinus 25 kraadi. Tegelik temperatuur tundub jahedamana kui on tugev tuul ja lumetuisk.

Tuulega tekib niinimetatud wind-chill ehk tuul puhub minema keha pinna ümber oleva kaitsva sooja ja niiske õhu. Sooja kaitsva õhukihi asemele tuleb koos tuulega jahe ja kuiv õhk.

Külmumisriski kasvatab väsimus ja mitte liikumine.

Sageli loobutakse külma ilmaga joomast, kuid ka siis tuleb vedelikke tarbida, kuna võib tekkida veepuudus, mis omakorda nõrgendab organismi, eriti aga vereringet.

Enne õues sportimist, matkamist või käimist tasuks juua kas vett või sooje jooke. Samas tuleb olla valmis sagedamini põie kergendamiseks, kuna jaheduses organismi töö muutub ja keha viib kiiresti välja selle, mis ohuolukorras võib organismile kahjulik olla.

Seega on oht veepuuduse tekkeks.

Käte ja jalgade külmetamist aitab ennetada, kui kindad ja saapad on piisavalt suured, et saaks käsi ja jalgu liigutada. Pakasega tasuks eelistada labakindaid sõrmkinnastele.

Külma õhu sissehingamisel võivad tekkida probleemid ennekõike mõne kroonilise haiguse, nagu näiteks astma all kannatajatel. Seega tasuks pakaselise ilmaga tõmmata midagi ka nina ette.

Spetsialistide sõnul ei tohi külma saanud kohta hõõruda, vaid panna sinna midagi sooja ja minna kiiresti sooja ruumi. Hõõrumine võib kaasa tuua nii veresoonte kui kudede vigastusi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles