Mida teha, kui sõrmed ja varbad on pakasega kannatada saanud?

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Külmavillid
Külmavillid Foto: Vida Press

Põhja- ja Kesk-Euroopas on talvised temperatuurid ja jahedus, mille tõttu organismis toimuvad muutused.

Külma ilmaga aeglustub vereringe, et keha soojuskadu oleks väiksem, kuid see omakorda toob kaasa sõrmede ja varvaste külmetamise riski, edastab iltalehti.fi.

Kui sõrmedes ja varvastes on verevool praktiliselt peatunud, siis muutuvad need valgeks. Asjatundjate sõnul tuleks külma saanud sõrmi ja varbaid hoida 40 – 42 kraadises kuumas vees 20 – 30 minutit.

Arstid ei soovita sõrmi ja varbaid soojendada elava tule kohal, sest see ei ole efektiivne ning võib, kui tulele liiga lähedale minnakse, tekitada nahapõletuse.

Külma saanud sõrmedes ja varvastes tekib esmalt valu, mille tõttu võib vaja olla ka valuvaigisteid. Kannatada saanud piirkondi ei tohiks tugevalt hõõruda.

Külmakahjustusi saanule tuleks anda sooja juua, kuid suitsetamisest ja alkoholist tuleks loobuda.

Ravi edasine käik sõltub kannatada saanud piirkonna suurusest ja paranemiskiirusest.

Väikeseid ja kergeid külmakahjustusi saab ravida ise koduste vahenditega. Kui aga ühe tunni jooksul sõrmedes ja varvastes muutust toimunud ei ole, siis tasuks pöörduda arsti poole. Samuti peab otsima meditsiiniabi siis, kui nahale on tekkinud külmavillid.

Kui külma saanud osa kehal on suur, tuleks samuti spetsialistide abi paluda. Külmetumisega võivad kaasenda pikaajaline pea-, luu- ja lihavalu, liigihigistamine ja külmakartus.

Arstide sõnul saab külmakahjustusi ennetada õige riietumisega, mis peaks olema kihiline ning mõõduka liikumisega.

Kui sõrmed ja varbad on külma saanud, tuleb ennetada hüpotermia tekkimist ja alustad soojendamist viisidega, mis ei tekita lisaprobleeme.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles