Video: iidse «King Kongi» tappis kliimamuutus

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
5. jaanuar 2016 14:17
Giganthopithecus´e ja inimese suuruse võrdlus | FOTO: Scanpix

Hollywoodi filmidest on teada-tuntud hiigelahv King Kong, kuid teadlaste sõnul elasidki kunagi suured primaadid Gigantopithecus´ed ehk hiidgorillad, kelle pikkus oli umbes kolm meetrit ja kes kaalusid 500 kilogrammi.

Paleontoloogide teatel suri see liik välja ligikaudu 100 000 aastat tagasi, edastab Daily Mail.

Uuring näitas, et hiigelahvide väljasuremisel mängis rolli kliimamuutus, millega see liik ei kohanenud. Metsade asemel tekkisid savannid, kus ei olnud neile vajalikke taimi ja puuvilju.

Saksamaal Tübingenis asuva Senckenbergi inimevolutsiooni ja paleokeskkonna uurimise keskuse teadlased analüüsisid iidsete ahvide hambaemaili, mis näitas, et ahvide elukeskkond muutus drastiliselt.

On teada, et Gigantopithecus oli orangutani kauge esivanem. Erinevate luu-uuringute andmetel oli suurte ahvide pikkus 1,8 – 3 meetrit ning kaal 200 – 500 kilogrammi.

Teadlased on välja käinud mitu teooriat, mida ja kui palju need ahvid sõid. Osa uurijaid arvavad, et tegemist oli täiesti taimetoiduliste loomadega, osa aga, et need ahvid sõid ka liha.

Gigantopithecus´ed tekkisid umbes üheksa miljonit aastat tagasi ning elasid tänapäeva Hiina, India ja Vietnami aladel.

Hiigelahvid vajasid oma suure keha tõttu palju süüa, kuid kui kliimamuutuse tõttu muutusid metsad savannideks, siis kahanes ka nende ahvide toidulaud. Kohanematus uute oludega tõi kaasa selle liigi väljasuremise.

Primaadiuurija Hervé Bocherensi sõnul on Gigantopithecus´test leitud vähe fossiilseid osi, kaasa aravtud paar purihammast ja luud.

Biogeoloogid uurisid hiigelahvide hammastes leiduvaid süsinikuisotoope, tegemaks kindlaks, mida need loomad sõid ja miks välja surid.

Esimese Gigantopithecus´e hamba leidis 1935. aastal paleoantropoloog Gustav Heinrich Ralph von Königswald ning ka seda hammast uuriti nüüd uuesti.

«Uuring näitas, et need suured primaadid elasid metsades, kus nad said vajaliku toidu. Gigantopithecus oli taimetoitlane, kuid ta ei toitunud vaid bambusest, nagu on varem arvatud,» teatas Bocherens.

Ekspertide hinnangul oli iidne ahv liiga suur ja kaalus liiga palju, et ta oleks suutnud puudel ronida. Selle tõttu ei saanud ta toituda kõrgel asuvatest puuviljadest, vaid maapinnal leiduvast.

«Hiigelahvi kauged sugulased, tänapäeval elavad orangutanid eelistavad ka teatud keskkonda, kuid see ei ole neile tekitanud väljasuremisohtu. Orangutanidel on aeglane seedimine ja selle tõttu suudavad need ahvid toime tulla ka minimaalse toidukogusega. Gigantopithecus seevastu vajas kogu aeg suures koguses süüa,» nentis Bocherens.

Pleistotseenis aset leidnud kliima- ja keskkonnamuutus tõi metsade asemele savannid, kus oli «King Kongi» jaoks liiga vähe toitu. See liik hakkas nõrgenema, kuni suri välja.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL