Rongireis Helsingist Tallinnasse maksaks 36 eurot

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
5. jaanuar 2016 09:13
FOTO: Vida Press

Juba mõnda aega on nii Soomes kui Eestis arutatud merealuse raudteetunneli teemal ning Soomes on sellele palju pooldajaid.

Rongireis Helsingist Tallinnasse maksaks 36 eurot ning aastas reisiks kahe pealinna vahel umbes 11 miljonit inimest, kirjutab Yle.

Helsingi linnavõimude arvates on 9 - 13 miljardit eurot maksev raudteeprojekt tasuv investeering, sest rong sõidab kiiremini kui laevad.

Aprillist oktoobrini käivate kiirlaevade sõiduaeg on üks tund ja 40 minutit, tavalaevade sõiduaeg on kaks tundi, kuid rongiga saaks Helsingist Tallinnasse ja Tallinnast Helsingisse vaid poole tunniga.

Rong võiks liikuda marsruudil Helsingi Pasila Tallinn Ülemiste.

Helsingi, Tallinna ja Harju maakonna võimude teatel on Soome ja Eesti vaheline raudteetunnel rajatav kahe riigi koostöös, kuid veel on vaja umbes 40-protsendilist rahastust Euroopa Liidult.

Raudteetunneli projekt koosneks kolmest suurest osast, millest kolm miljardit eurot kuluks tunneli rajamisele, 2-3 miljardit eurot tehnikale ja turvalisusüsteemidele, rongidele ja muule varustusele umbes üks miljard eurot ning ettenägematuteks kulutusteks  1- 3 miljard eurot.

Kui Helsingi ja Tallinna vahele tunnel rajatakse, siis seda ei tehta lõhkamise, vaid TBM (Tunnel Borring Method) abil.

TBMi puhul on tegemist puurimisega, kus samas puuritav kivim lõhutakse ja kasutatakse tunneli tugevdamiseks.

Seda meetodit on kasutatud nii La Manche´i väina aluse Eurotunneli kui Alpide raudteetunnelite rajamisel.

Praegu reisib aastas Helsingi ja Tallinna vahel laevadega kaheksa miljonit inimest. Soomes töötab umbes 60 000 eestimaalast, kes sageli veedavad nädalalõpud kodus.

Merealust raudteetunnelit kasutaksid nii tööasju ajavad kui ka puhkama ja ostlema sõitvad inimesed.

Kui Helsingi ja Tallinna vaheline reisiaeg kahaneks 1 – 2 tunnist poole tunnini, siis kasutaks seda võimalust väga palju inimesi. Arvutuste kohaselt liiguks siis kahe linna vahel aastas mitte enam kaheksa, vaid 11 miljonit inimest, mis oleks 25 000 reisijat päevas.

Lisaks reisijatele veetakse selles tunnelis ka kaupu, kuid enamik kaubavedudest jääks siiski laevade kanda. Samuti säiliks Eesti ja Soome vahel laevaliiklus, sest kõik ei soovi kiiresti ühest paigast teise saada.

Kui rongitunnel millalgi 2030. aastatel avatakse, siis saaks laevafirmad tegutseda ka rongide logistika- ja hooldusoperaatoritena.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL