Juhis: kildi all tuleb kanda aluspükse

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Šoti rahvussümbol kilt.
Šoti rahvussümbol kilt. Foto: SCANPIX

Šoti traditsiooni kohaselt ei kanta kildi all midagi.

Selle vastu on aga Šoti tartanite ühendus, mis peab seda tava lapsikuks ja ebahügieeniliseks, kirjutab The Telegraph.

Selle organisatsiooni juhi Brian Wiltoni sõnul peaksid kildikandjad lähtuma kainest mõistusest, et rahvariideseeliku all tuleks aluspesu kanda.

«Mõte, et sa ei ole õige šotlane kui sa kildi alla aluspükse kannad, on sama nagu sa ei ole õige šotlane kui sa pudru sisse soola paned. Need mõlemad on ajastu ja arust tavad,» selgitas Wilton.

Ta lisas, et kui Mägismaa šotlased ei kandnud seeliku all midagi, ei tähenda see seda, et 21. sajandil ei peaks midagi kandma.

Wiltoni sõnul võivad šoti rahvarõivaseelikuid üürivad firmad rääkida lausa õuduslugusid, mis kiltidega juhtunud on. Neil firmadel on tihtipeale probleeme inimeste ebahügieenilisuse tõttu.

Endise vormel-1 piloodi, šotlase David Coulthardi arvates ei tuleks kildi alla aluspesu kanda.

«Kildid on kultuuripärand ja nende all ei kanta aluspesu absoluutselt mitte. Olen uhke, et olen šotlane. Kilditraditsiooni ei peaks muutma,» arvas Coulthard.

Endise piloodi sõnul on tal viis kilti.

«Kümme aastat tagasi ma isegi registreerisin oma Coulthardi tartani. Kahjuks on Coulthard inglise nimi. Olen kandnud kilte alates lapseeast ja ma jätkan nende kandmist traditsioonilisel viisil. Aluspesuta kildi kandmine ei ole lapsik ega ebahügieeniline,» selgitas Coulthard.

Šoti kiltide valmistajate organisatsiooni esindaja Ian Chisholm sõnas, et kildi alla mitte millegi kandmine pärineb šoti militaartraditsioonist.

«See ei ole vale ega ebahügieeniline. Kilt andis liikumisvabaduse. Soovitan oma klientidele alati traditsiooni järgida ehk aluspesu mitte kanda,» lausus Chisholm.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles