Jaagup Kreem jagab artiklit: 7 moodust, kuidas üks eestlane tõeliselt närvi ajada
18. detsember 2015, 12:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laulja Jaagup Kreem jagab oma Facebooki konto seinal eestlanna Julia Denisjuki kirjutatud välisartiklit, kus kirjutaja võtab kokku küsimused ja käitumismallid, mis ühe eestlane närvis tõeliselt käima tõmbavad.
Küsides meilt, kus, või veel hullem, mis on Eesti
Ei, see ei ole Lähis-Idas ning Eestil ei ole ka mingit pistmist Albaaniaga või Astoniaga. Eesti asub Põhja-Euroopas ning on küll kaks korda suurem kui New Jersey, kuid kuus korda väiksema elanike arvuga. Ning, kui sa meid (eestlasi -toim.) tahad tõeliselt närvi ajada, küsi, millises Venemaa osas Eesti täpselt asubki.
Proovides meie riiki okupeerida
Alates 800. aastast on Eesti olnud vallutatud, kas viikingite, rootslaste, sakslaste, taanlaste, poolakate või venelaste poolt (ajalugu on näidanud, et rootslased meeldisid meile kõige enam). See on ime, et meil on siiani säilinud oma traditsioonid ning keel, niiet palun vabandust, kui me oma päritolu üle uhked oleme ning me närvi läheme, kui mitte keegi meie väikesest riigist ei hooli või sellest midagi ei tea. Teisalt, võib-olla nii ongi parem?
Küsides, kas Eestis on sama külm kui Siberis
Ei, meil ei ela jääkarusid ning meie kliima on võrreldes Siberiga väga erinev. Uskuge või mitte, aga meil on lühikesed, kuid ilusad suved, kus päike peaaegu ei loojugi, andes meile 20 tundi päevavalgust. Meie talved on vahel külmad, kuid need on pehmed tänu sellele, et meid ümbritseb Balti meri.
Ajades meid segamini soomlastega
Kuigi meie rikkamad põhjanaabrid, kes Eestis nädalavahetuseti palavalt napsukruiise armastavad teha, on samade etniliste juurtega nagu meiegi, ei tähenda seda, et me täpselt samasugused oleksime.
Seades küsimuse alla eestlaste juurdunud uskumus, et me üks päev jälle Eurovisiooni võidame
Kuna me oleme laulurahvas ning 2001. aastal võidetud Eurovisiooni võidukarikas seisab siiani iga eestlase hinges, saadame aasta-aasta järel võistlusele lootustandvaid esinejad, lootes, et teinegi karikas üks kord koju tuleks.
Tungides esmakohtumisel meie personaalruumi
Me oleme viisakad, me ei naerata palju ning me mitte kunagi ei näita avalikus kohas välja oma emotsioone, kui me just purjus ei ole. Me oleme pessimistlikud ning meile ei meeldi, kui esmakohtumisel meie personaalsesse ruumi tungitakse.
Kommenteerides kui aeglased me oleme
See peaks olema adresseeritud pigem soomlastele, sest eestlased on digitaalses maailmas juhtival kohal ning oleme sama kiired, kui meie arendused.
Kas Sa nõustud? Loe originaalartiklit SIIT!