Saarlanna kujundas muhumustrilise muslimi kleidi

Veste Roosaar
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
MUHUMUSTRILINE ABAAJA: Kleidi artikli illustreerimiseks selga tõmmanud Helina Väli kinnitas, et musta rüü lillekestega ehtimine on hea mõte.
MUHUMUSTRILINE ABAAJA: Kleidi artikli illustreerimiseks selga tõmmanud Helina Väli kinnitas, et musta rüü lillekestega ehtimine on hea mõte. Foto: Egon Ligi / Saarte Hääl

Islamiusku saarlannat Kätlin Hommik-Mrabtet kannustas araablannade traditsioonilist kleiti abaajat kauni muhumustrilise tikandiga kaunistama rahvuslik uhkus, kirjutas Saarte Hääl.

Kätlin Hommik-Mrabte rääkis, et uutmoodi kleidi nimi on Muhu abaaja ning et abaaja on tegelikult traditsiooniline Lähis-Ida araablannade kleit.

“Idee tuli sellest, kui üks sõbranna mainis, et sooviks lasta endale seeliku peale veidi Muhu lilli tikkida ja kas ma tunnen kedagi, kes seda teha oskaks. Mõtlesin, et Muhu lilled on ju nii ilusad, et tahaks endale ka midagi. Et olen moslem, peaksin laskma Muhu lilled tikkida mõnele oma riietusele. Sealt tuligi mõte kokku segada kaks väga erinevat asja: Muhu lilled ja araabia abaaja,” rääkis Hommik-Mrabte.

Kleit valmis kahe inimese koostöös. Et tikand just selline sai, on Hommik-Mrabte sõnul suuresti tikkija Sirje Tüüri teene.

“Alles mõni aeg tagasi võtsin end kokku, lõikasin abaaja välja, õmblesin ääred kinni ja saatsin tikkijale. Kokku läks aega oma pool aastat,” tunnistas Hommik-Mrabte. Kleiti annab sobitada paljude vöödega, kui seda kasutada n-ö tavainimesena või siis muslimina sellises kohas, kus mehi pole.

“Näiteks islami seadusele vastavad pulmapeod, kus mehed ja naised on eraldi,” selgitas ta. Seda põhjusel, et islami seaduse kohaselt peaksid rõivad olema laiad, nii et selgeid kehajooni ei oleks näha. Vöö toob aga pihajoone väga selgelt välja.

Kätlin tegi kleidi küll endale, aga huvi selle vastu on suur, mistõttu võiks neid ka raha eest teha. “Iseasi, kas tahan. Aga usun, et sellisele asjale oleks isegi islamimaailmas väga suur turg,” lisas ta. Seega ei välistanud ta, et Muhu tikandiga abaajasid võiks veel teha.

Erinevaid ideid selleks on tal päris palju. “Ei oleks halb mõte sellest väike äri välja arendada. Üle islamimaailma oleks kindlasti väga palju naisi, kes sooviksid traditsionaalsete abaajade kõrvale midagi uut ja huvitavat,” leidis ta. Niisamuti ei välistanud ta, et kavandada võiks teisigi muhumustrilisi rõivaid.

“Mõte oli teha üks Maroko pidulik kaftan – selline printsessikleidi moodi kleit – näiteks valget värvi ja suurte Muhu lilledega,” avaldas ta.

“Muide, minu sõlest rätikinnitust on imetletud nii Prantsusmaal, Kuveidis kui ka Marokos ja olen neid ka palju imetlejatele ära kinkinud, nii et Eesti sõlega seotud rättidega muslimi naisi võib leida juba kolmelt kontinendilt,” rõõmustas Hommik-Mrabte.

Muhu abaaja tegemisel ja sõle kandmisel innustas Hommik-Mrabet rahvuslik uhkus. “Ma olen eestlane ja moslem, minu jaoks need kaks ei ole kuidagi vastuolus,” kinnitas ta.
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles