Kirsti Timmer püüab kinkida kodutunde
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See, et inimesed elavad pööningul või põlenud majas, pole detsembris algava telesaate «Kodutunne» juhi Kirsti Timmeri sõnul üldse haruldane. Niisuguste muredega kirju saab ta päevas ligi 60.
Kanal 11s 26. detsembril eetrisse jõudva saate võtted algavad alles ülejärgmisel nädalal, aga juba praegu on Timmeri meilikast murekirjadest umbes. «Saan iga päev umbes 60 kirja, millest väga tõsistest probleemidest räägib poolsada,» ütles Timmer. Ülejäänud pöörduvat saatemeeskonna poole väiksemate olmemuredega. «Näiteks, et mu ema elab halvasti, minge, tehke tal korter korda; või et tehke minu lastetoast köök ja köögist lastetuba,» rääkis ta.
Üldiselt ei tunne raskustesse sattunud eestlased Timmeri sõnul liigset valehäbi ega pea paljuks võõrastelt inimestel abi küsida. «Aga palju on ka neid kirjutajaid, kes annavad teada, et kellegi teise kodu on väga käest ära ja ta vajab abi,» tõdes ta.
Kõige nigelamas olukorras on saatejuhi sõnul Põlva-, Valga- ja Tartumaa kodud ning sealt tuleb ka lõviosa kirjadest. «Meie produtsent on seal mõnda kohta ka vaatamas käinud ja talle on vastu vaadanud ikka väga trööstitu olukord,» rääkis Timmer ning tõi näiteks, et ühe perekonna kodu on paneelmaja pööningul.
«Nad on sinna endale mingid seinad püsti pannud, et elamiseks kümneruutmeetrine ruum eraldada. Katuses on augud, kust vihma läbi sajab, ja maas on ämbrid. Nad elavad seal kuuekesi, seal ei ole tualetti, vannituba, kööki ega kütet,» rääkis Timmer, tõdedes ühtlasi, et paraku ei saa saatemeeskond minna võõra maja pööningut välja ehitama.
«Me saame aidata inimesi, kes ise on üritanud ennast igal võimalikul moel aidata,» ütles ta. Paljud on Timmeri sõnul aga laisad, mitu aastat töötud või lihtsalt elule käega löönud ja neid on juba palju keerulisem aidata. «Näiteks on kirjutatud, et me oleme töötud ja meil on küll mingeid materjale, aga me ei oska teha – tulge aidake. No kuule, kui mees on töötu ja vaba aega laialt, siis ta võiks ikka omale küproki ja villa seina panna, et soe oleks,» nentis Timmer.
«Aga ei viitsita ja vaadatakse, et saaks kuidagi kergelt kellegi teise endale remonti tegema.» Neid inimesi selles saates ei aidata.
«Kui ma ikka loen, et inimesed elavad põlenud majades, neil on sellest viis ruutmeetrit elamiseks korda tehtud ja neil on kuus last, seitsmes kohe sündimas, siis on näha, kellel tõeliselt abi on vaja,» rääkis ta.
Enamikus kirjadest, mis Timmerile saadetakse, on esikohal mure, et perekonnal ei ole kõige elementaarsemaid pesemisvõimalusi – tualetti ega vannituba. «Nad käivad kord nädalas kuskil saunas, aga tualetiga on hoopis halvad lood,» rääkis ta. «Niimoodi siis elatakse 21. sajandil Eestis – ühed helistavad Skype’iga ja teised käivad põõsa all oma häda tegemas. See on ju kohutav!»
Sel hooajal sünnib 15 saadet ning järgmisel sügisel on plaanis lisa salvestada. «Nendest sadadest kirjadest ei olegi tegelikult nii raske 15 välja valida, aga süda jääb ikka kripeldama,» tunnistas Timmer. «Igal pool kannatavad just lapsed kõige rohkem, ja mida hullemas olukorras on pere, seda rohkem on seal tavaliselt lapsi.»
Kõik, kes soovivad saatemeeskonnaga ühendust võtta – kas selles osalemiseks või perekondade abistamiseks –, võivad saata e-kirja aadressil kirsti@paradiisiaiad.ee.