Londoni zooloogiaseltsi tehtud uuring näitas, et nii nagu inimesed, võivad ka vaalad saada päikese ultraviolettkiirguse tõttu nahapõletuse.
Ka vaalad võivad saada päikesepõletuse
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
10. november 2010, 11:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veesügavuses elavad vaalad käivad pinnal hingamas ning neid ei kaitse osoonikihist läbi tuleva ultraviolettkiirguse eest karvkate ega suled, kirjutab Live Science.
«Vaalad on veepinnal päikese kahjuliku mõju vallas ning võivad saada nahakahjustuse. Kuid samas avastasime, et selle tõttu suudab nende organism rohkem kaitsvat pigmenti toota ning neil on ka kiirenenud apoptoos, mille tulemusena hävivad organismis liigsed või ebanormaalsed rakud,» lausus molekulaarepidemioloog Karina Acevedo-Whitehouse.
Teadlaste sõnul on mereloomade seas viimastel aastatel sagenenud nahakasvajate esinemine. Arvatakse, et selle põhjuseks võivad olla mitmed faktorid, sealhulgas ka päikese intensiivsuse kasv.
Uurijate kinnitusel leidsid nad vaaladelt kolme aasta pikkusel jälgimisel üha sagedamini päikesest tingitud nahakahjustusi.
Vaalad on end mingil määral võimelised UV-kiirguse eest kaitsma, kuid pole teada, kas need mereloomad saavad hakkama ka tulevikus, mil osooniaukudest tekkinud probleem võib veelgi suurem olla.
Teadlased kogusid andmeid California vetes elutsevate vaalade kohta, võttes neilt nahaproove ning tehes neist lähifotosid. Nad uurisid, kas vaalade nahal on märke kahjustuste ja mikroskoopiliste vigastuste kohta, mida inimeste ja laboriloomade juures seostatakse ultraviolettkiirgusega.
Vaaladel, kelle nahas oli kõige rohkem kaitsvat pigmenti, oli kahjustusi ja tavapärasest erinevat nahka kõige vähem.
Teadlased oletavad, et sellel võib olla seos asjaoluga, kui sageli ja kauaks vaalad pinnale hingama tulevad ning kui palju nende nahk päikesekiirgust saab.
Teatud vaalaliigid tulevad pinnale hingama 1 – 2 minutiks, siis kašelotid on veepinnal üsna pikalt, vahel isegi tunde, saades rohkem kahjulikke ultraviolettkiiri.