Video: kumb maitseb paremini, kas soe või külm toit?

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Vida Press

Toit on üks neist mõnusatest asjadest, mis aitab karmis maailmas end paremini tunda.

Discovery News videos arutatakse, et kumb maitseb paremini, kas kuum, soe või külm toit.

Küpsetamine on üks neid asju, mille õppisid ära nüüdisinimeste väga kauged eellased ja see võimaldas toore liha asemel hakata sööma küpsetatud liha.

Küpsetamata ja toore liha söömine võttis märgatavalt rohkem energiat kui küpsetatud ja sooja liha söömine.  Sama kehtib ka taimetoidu kohta, kuna toores seedib kauem kui küpsetatud või keedetud.

Loomad nagu gorillad või bambuskarud söövad taimset toitu ning seedimine kulgeb aeglaselt. Seega peavad nad sööma pidevalt, et saada uut energiat nii elutegevuseks kui ka seedimiseks. Taimetoidulistel on seega üsna keeruline.

Inimestel on see eelis, et neil on suured ajud, mis võimaldavad probleemi tekkides leida lihtsaid lahendusi.

Veel kaks miljonit aastat tagasi sõid inimesed külma toitu, kuid koos tule leiutamisega avastati, et toitu saab küpsetada. Esimesena tegi seda Homo erectus, kes kasutas tuld ka enda soojendamiseks ja  kiskjate peletamiseks.

Varased inimesed avastasid, et kui toitu küpsetada, siis selle maitse muutub paremaks.

Nüüd kaks miljonit aastat edasi naudib inimkond nii küpsetatud, keedetud kui ka toorest toitu.

Inimesed ei saa olla täiesti karnivoorid ehk lihatoidulised, kuna nende magu ei peaks selle vastu. Kiskjatel on aga tugevam magu ja maomahl, mis võimaldab neil pidevalt toorest liha süüa.

Bioloogide sõnul andis tule kasutamine ja toidu küpsetamine inimkonnale eelise, kuna toit on siis niiöelda eelseeditud.

Harvardi ülikooli uuringu kohaselt saavad inimesed küpsetatud teraviljast, kartulist ja munadest rohkem energiat, kui toorest.

Koos tule kasutuselevõtu ja toidu küpsetamisega, sai inimeste seedeelundkond väiksemaks muutuda ja aju suureneda. See omakorda pani aluse leiutistele ja maailma avastamisele, kuna inimesed ei olnud enam kogu aeg rakkes toortoiduga, mis kulutas nii otsides kui süües palju energiat.

Antropoloogid uurisid neandertallaste hambaid ja avastasid, et neil on jälgi küpsetatud viljast, seega oskasid need inimesed keeta putru ja teha leiba.

Küpsetatud toiduga kadus ka bakterite ja mitemete haiguste levimise oht.

Küpsetatud toidust levib lõhna, mis paneb süljenäärmed ja maovedelikud tööle ning keha valmistub hea ja parema saamiseks. Küpsetatud toit paitab ka silma.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles