Ameeriklane ei ole end 12 aastat veega pesnud, küll aga bakteritega

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nitrosomonas bakter
Nitrosomonas bakter Foto: Wikipedia.org

Heaoluühiskonna hommikune ja õhtune rutiin on pesta end sooja duši all kas seebi või dušigeeliga, kuid kas see on ikka vajalik?

USAs elava keemiainseneri David Whitlocki sõnul ei ole selleks vajadust ning enda sõnul ei ole ta end 12 aastat veega pesnud, edastab Live Science.

Whitlock ei tee mingit katset, kuidas vett kokku hoida, vaid tema arvates hävitab igapäevane seebiga pesemine nahalt kasulikud bakterid, mis aitavad haigusi ja halba lõhna eemal hoida.

Ameeriklane tegi enda keha puhtana hoidmiseks bakterisprei, mis kannab nime AO+Mist. Seda toodab nüüd firma AoBiome brändi all Mother Dirt.

Bakterisperid tuleb piserdada kehale ja selles olevad kasulikud bakterid hävitavad naha pinnal olevad kahjulikud, ka halba kehalõhna tekitavad bakterid.

See sprei vabastab seebi ja dušigeeliga pesemisest ja aitab neid, kes ei taha või ei saa end tavapäraselt duši all pesta.

Whitlockil tekkis huvi enda mittepesemise vastu pärast seda, kui sõber küsis jutu jätkuks, miks hobused kevadel mudas püherdavad. Insener hakkas siis huvi tundma, kas hobused saavad mudast kasulikke baktereid. Uurimine näitas, et hobused saavad mudast nende nahale ja karvadele kasulikke Nitrosomonas liigi baktereid, mis elavad nii selgroolistel ja selgrootutel.

«Homaaridel on palju selliseid baktereid, samuti kilpkonnadel, merekarpidel ja veel paljudel teistel. Tõenäoliselt leidub neid baktereid kõigil nii vees kui maal elavatel organismidel ja loomadel,» selgitas Whitlock.

Kui enam inimnahal leiduvatest bakteritest ei lõhu ammoniaaki, kuid Nitrosomonas bakterid teevad seda, tekitades nitritit ja lämmastikoksiidi. Nitrit on tugev antibakteriaalne aine.

Lämmastikoksiidi leidub peaagu igas keharakus ning see aine aitab õgvendada veresooni, mõjutades sellega kaudselt ka ajurakkude tööd.

Ameeriklase sõnul ei leidnud ta enda nahalt Nitrosomonas baktereid ja ta oletas, et tihe pesemine seebiga on need hävitanud.

Inimkehast väljuv higi koosneb enamjaolt veest, kuid selles leidub ka rasvarikast karbamiidi ehk kusiainet, mis lõhustub ammoniaagiks ärritades nahka. Bakterid nagu Staphylococcus ja Propionibacterium acnes on samuti nahal olemas, tekitades halba kehalõhna.

Nitrosomonas aga, kui see elaks samuti inimnahal, aitaks halba kehalõhna vältida. See bakter hävitaks ammoniaaki ning hoiaks kahjulikud bakterid kontrolli all.

Kuid Nitrosomonas´ele ja veel mitmetele teistele bakteritele on seep ja vesi ohtlikud ning need bakterid hävinevad. Nitrosomonas`el kulub inimnahal uuesti levima hakkamiseks väga kaua aega.

Kui Whitlock sellest 12 aastat tagasi teada sai, siis lõpetas ta enda seebi ja veega pesemise.

Ameeriklase sõnul ei puutu linnainimesed suure mustusega kokku ning selle tõttu ei vaja enda «hullumeelset» pesemist.

Ta hakkas enda jaoks Nitrosomonas baktereid kasvatama ja nendega end «pesema».

Whitlock ja ka teised, kes kasutavad bakterispreid, ei haise.

Veel paari sajandi eest peeti hulludeks neid, kes end sageli pesid.

«Saunakultuur oli au sees eriti Vana-Roomas, kuid keskajal ja veel hiljemgi pesti märgatavalt vähem. Veeprotseduurid ja saun muutusid uuesti populaarseks 13. sajandil, kuid vajusid unustustehõlma katkuepideemiate ajal 16. sajandil,» selgitas Belgia Ghenti ülikooli mikrobioloog Chris Callewaert.

Ta lisas, et tegelikult ei vaja inimnahk küürimist ja vett, sest nahk on elav ja end ise reguleeriv organism, mis toodab vajalikud koostisained.  

«Nahk suudab õigete tingimuste korral end reguleerida ja halbade bakterite vohamise kontrolli all hoida. Nahk on seega isepuhastuv,» lisas Callewaert.

Teisest küljest võiks end siiski vahel pesta, eriti aga need, kellel tekib nahal tavapärasest rohkem halba lõhna tekitavaid jääkaineid, mida vesi aitab maha uhtuda.

Teadlaste sõnul leidub enim häid Nitrosomonas baktereid Amazonase džunglis iidsel viisil elava Yanomami hõimu liikmete nahal.

Callewaerti arvates tuleb teha palju lisauuringuid  tegemaks kindlaks, kuidas head bakterid mõjuvad ja kas need võivad tekitada ka kõrvalnähte.

Wikipedia: Nitrosomonas on perekond ellipsikujulisi mullabaktereid.

Nitrosomonas on tähtis lämmastikuringes, kuna ta muundab ammoniaagi nitrititeks (nitrosatsioon). Selle kemosünteetilise protsessi läbi saavad nad ka eluks vajaliku energia.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles