Paljud täiskasvanud arvavad, et isegi selles eas on ema lemmikuks olemine suurepärane, kuid hiljutine USAs tehtud uuring näitas, et see tekitab stressi ja võib kaasa tuua ka depressiooni.
Ema lemmikuks olemine võib ka täiskasvanuna olla stressi tekitav
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
9. november 2015, 16:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lemmiklaps võib ka täiskasvanuna tekitada teistes lastes kadedust ja see on pikaajaline rivaalitsemine, mis võib kesta kogu elu, edastab Daily Mail.
«Lemmikuks olemisel on hind. Lemmiklaps on emaga emotsionaalselt lähedasem kui teised lapsed, kuid samas on ta rohkem depressiivne,» teatas USA Indiana ülikooli psühholoog Jill Suitor.
Iowa ülikooli teadlane Megan Gilligan lisas, et emaga kõige lähedasem laps võib täiskasvanud tunda, et ta peab eaka ema eest hoolitsema rohkem kui teised lapsed. See aga võib olla konflikti allikas, kuna teised lapsed tunnevad end kõrvaletõrjutuna.
Teadlased uurisid 725 täiskasvanut, kelle keskmine vanus oli 49 eluaastat. Analüüsiti katsealuste emotsionaalset lähedust emaga, konflikte, uhkust ja pettumust.
Varasemad uuringud on näidanud, et ema lemmiklaps oli õdede-vendadega vähem lähedane kui emaga.
«Järglaste vahel võib olla pinge, kui nad kõik tahavad ema eest võrdselt hoolitseda. See on üsna levinud kui ema on 70-aastane ja üle selle,» teatasid uurijad.
Enamik vanemaid, nii emad kui isad ei tunnista, et neil on oma lemmiklaps, kuid tegelikus elus eelistavad nad ühte last rohkem kui teist või teisi.
2005. aastal USAs California ülikoolis tehtud uuring kinnitas seda, sest 65 protsenti emasid ja 70 protsenti isasid tunnistas küsitluses ühe lapse eelistamist.
Suitori ja Gilligani uuring näitas nüüd, et ema eelistab seda täiskasvanud last, kelle arusaamad ja uskumused on tema omaga sarnased.
Psühholoog Arabella Russelli sõnul kantakse täiskasvanueas suhted vanematega üle oma romantilisse suhtesse, seda nii heas kui halvas mõttes.
«Tihtipeale kanduvad õdede-vendade vahelised rivaalitsemised üle ka nende suhtesse partneriga. Päritolupere mõjutab meid kogu elu,» jätkas Russell.
Ta lisas, et vanematelt saame kaasa kuidas me ennast hindame, kui hinnatuna tunneme, kuidas teistega suhtleme ning mida teistelt ootame.
«Lemmikul on seega teistest keerulisem, sest ta peab laveerima ja toime tulema tema vastu suunatud vaenuga. Vihavaen ja rünnakud võivad mõjutada psüühilist tervist,» teatas Russell.