Juba mõnda aega tegelevad nii suured riiklikud kosmoseagentuurid kui eraettevõtjad Marsi-lendude ettevalmistusprogrammidega, et umbes 20 – 30 aasta pärast inimesed Marsile saata.
Ahvide planeet: venelased tahavad saata Marsile reesusmakaagid
Venemaa kosmoseagentuur Roskosmos koostöös Vene teaduste akadeemiaga aga treenib Marssile saatmiseks resusmakaake, kellele see tõenäoliselt on «üheotsa pilet», edastab Daily Mail.
USA kosmoseagentuur NASA plaanib esimese mehitatud lennu Marsile saata 2030. aastatel.
Reesusmakaakidele õpetatakse vajalikke oskusi, et kosmoselennul ja Marsile maandumisel hakkama saada. Vene teadlaste sõnul tahetakse ahvid Punasele planeedile lennutada kahe aasta pärast.
Juba Nõukogude Liidu ajal saadeti loomi kosmosesse, kuid nüüd käivitati Marssi silmas pidades uus programm.
Vene teadlaste sõnul valiti Marsi treeningprogrammi kõige nutikamad ja intelligentsemad ahvid. Need makaagid peavad lahendama lihtsamaid matemaatikaülesandeid ja puslesid ning kasutama mängukonsooli.
Vene teadlased loodavad, et keskmiselt 25-aastaseks elavad makaagid suudavad üle elada kuue kuu pikkuse lennu Marsile ja jõuda selle planeedi pinnale.
Esimene kosmosesse saadetud primaat oli Albert I, kes oli 1948. aastal USA militaarraketi V-2 pardal. Ta lämbus lennu ajal.
Aasta hiljem saatsid ameeriklased kosmoselennule ahv Albert II, kelle rakett jõudis 132 kilomeetri kõrgusele. Rakett jõudis maale tagasi, kuid primaat suri.
1949. aasta detsembris saadeti USA teadlaste poolt kosmosesse ahv Albert IV, kellele olid pandud külge andurid, mille abil Maal ta tervislikku seisundit jälgiti. Lennu ajal tal terviseriket ei esinenud, kuid ta hukkus kui rakett tagasi Maale pöördus.
Wikipedia: reesusmakaak (Macaca mulatta) on pärdiklaste sugukonda makaakide perekonda kuuluv imetaja. Neid loomi kasutatakse laialdaselt laboriuuringutes.
Reesusmakaagid elavad looduses Kagu-, Lõuna- ja Kesk-Aasias suurte karjadena.