Eesti ühiskond soosib ületöötamist ja seepärast ohustab eesti inimesi läbipõlemine, stress, unehäired! Oma traagilise loo räägivad noor režissöör ja USA-s töötanud turundusjuht.
Eesti inimesi ohustab läbipõlemine! Oma traagilise loo räägivad noor režissöör ja USA-s töötanud turundusjuht
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Noor režisöör Doris, kes selle kõik omal nahal läbi elas, kirjeldab oma aasta tagust töögraafikut nii:
Ma olin enda üle väga uhke. Ma jaksasin teha 12 tunniseid tööpäevi. Seejärel valmistada ette järgmiseid võtteid. Ja kui arvestada, et kõige selle juures oli mul kolm kuni neli tundi und, siis tegelikult tekib sellest hoopis adrenaliin ja sa jõuad lisaks minna veel ka oma tuttavatega välja, üritada elada...
Suur motivaator oli sõltuvus heakskiidu ja kordaminekute järele ning painav hirm, et kui ütled ei, siis pakutakse seda tööd kellelegi teisele ja enam sinuga ei arvestata.
Ka Ameerikas New Yorgis suurkorporatsioonis turunuduse alal oma unelmate karjääri teinud Marie võttis 15 aastat tagasi sihiks tippu tõusta. Ta suutis täistuuridel edasi liikuda vaid mõnda aega, siis ütles tervis üles.
Kui tööpäeva järgselt sageli tunnete end tühjaks pigistatud sidrunina, siis olete tõenäoliselt üks neist pea pooltest eestlastest, keda ähvardab läbipõlemine.
Läbipõlemine on kui kahe teraga mõõk, mis alguses võimaldab küll elu laineharjal liuelda, kuid pöördub siis sinu vastu, seejärel aga langeb töövõimekus drastiliselt.
Sellest, kuidas ennastunustav töörügamine kaks naist emotsionaalse ja füüsilise kokkuvarisemise ääreni viis, vaata videost!