USA Cincinnati ülikooli arheoloogid avastasid Kreekast Peloponnesosest 3500 aasta taguse matmispaiga, kus oli inimluustik koos paljude kullast hauapanustega.
Pildid: Kreekast leiti sõdalase matmispaik, milles oli palju kuldesemeid
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
27. oktoober 2015, 11:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kreeka kultuuriministeeriumi teatel on tegemist mandri-Kreekast viimase 65 aasta jooksul tehtud tähtsaima arheoloogilise leiuga, edastab AFP.
Arheoloogid avastasid matmispaiga Pylose paleejäänuste väljakaevamisel. Hauakohast paljastust puidust kirstujäänused, milles olid iidsed inimjäänused. Tegemist oli 2,4 meetri pikkuse ja 1,5 meetri laiuse hauaga.
Uurimine näitas, et luud kuuluvad mehele, kes suri 30 – 35-aastasena.
Arvatakse, et tegemist võis olla militaarjuhiga, sest ta hauapanused olid enamjaolt kuldesemed, kuid oli ka kullaga kaetud pronksmõõk, hõbepeeker ja elevandiluust kamm. Kokku leiti rekordilised 1400 väärtuslikku eset.
Arheoloogide sõnul aitas soe ja kuiv kliima nüüd leitud objektidel säilida.
Leidud kuldesemetel on Minose kultuurile omast ornamenti. See kultuur õitses Kreeta saarel umbes 2000. aastal eKr ja selle mõjud ulatusid mandri-Kreekasse.
Arheoloogid leidsid Pylose paleejäänused juba 1939. aastal, kuid seda on uuritud seni.