Tulevikus kasvatavad Marsi astronaudid maguskartulit ja maasikaid?

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Astronaut Mark Watney kasvatab Marsil kartuleid
Astronaut Mark Watney kasvatab Marsil kartuleid Foto: Youtube

Kas tõesti astuvad tuleviku Marsi astronaudid filmis «The Martian» (Marslane) peategelase, botaanikust astronaudi Mark Watney (Matt Damon) jälgedes, kellel õnnestus Punasel planeedil kartuleid kasvatada ja nende abil ellu jääda?

Seni on köögivilja kosmilistes tingimustest kasvatatud vaid Rahvusvahelises Kosmosejaamas (ISS) ja sealgi vaid lehtsalatit, kuid tuleviku astronaudid vajavad midagi rammusamat, kirjutab Daily Mail.

USA Arizona ülikooli teadlased teatasid, et juba praegu on olemas süsteem, mille abil saab olematu mulla, vähese hapniku ja niiskusega tingimustes edukalt kasvatada mitmeid köögivilju, kaasa arvatud maguskartulit ja maasikaid. Nad lisasid, et seda saaks edukalt kasutada näiteks Kuul või Marsil.

Teadlased kasutasid oma katsetes alumiiniumist raamil ja plastikuga kaetud silindrit, mis sai nimeks Controlled Environment Agriculture Centre (CEAC)  ehk Kontrollitud keskkonnaga taimekasvatuskeskus. Põhimõtteliselt on tegemist taimede vees kasvatamisega ehk hüdropoonilise süsteemiga, kus taimed saavad vajalikud toitained vees lahustatuna.

Tavaelus kasutatakse selle kohta terminit vesiaiandus ning see on levinud näiteks USAs, Hollandis ja Singapuris.  

Vees kasvatamine annab kümme korda suurema saagi, kui seda saab tavapärastelt kasvualadelt ning selle abil oleks tulevikus võimalik astronautide meeskonda toita sadu Marsi päevi ehk sol´e. Selles ei ole midagi ulmelist.

Filmis teeb astronaut Watney Marsi baasi köögist kasvuhoone, pannes sinna Marsi pinnast, inimväljaheiteid ja vett, mille sisse paneb kartulid kasvama, luues omalaadse taimekasvatussüsteemi.

Tegelik vesikasvatussüsteem põhineb arvutitel, mis reguleerivad kasvuhoones temperatuuri, valgust, niiskust, vee- ja väetisekogust.

«Meie kasvuhoones on sensorid, mis keskkonda pidevalt jälgivad,» teatas teadlane Erica Hernandez.

Režissöör Ridley Scotti filmis heidab peategelane, astronaut Mark Watney nalja, et ta on Marsil esimene ja seni parim botaanik.

 USA kosmoseagentuuri NASA plaanide kohaselt peaks esimene mehitatud lend jõudma Marsile 2035. aasta novembris. Arizona ülikooli uurijate sõnul on nende süsteem selleks ajaks palju kordi läbikatsetatud ja seda saab Marsil kasutada.

Teadlaste teatel saaks Marsil kasvatad köögivilju, milles ei ole liigseid aineid ja mis on koheselt söödavad.

Taimekasvatusinseneri Gene Giacomelli teatel on  USA kosmoseagentuur NASA katsetanud erinevate Marsi kasvuhoonevariantidega.

USA Kennedy kosmosekeskuse teisel planeedil elu toetamise programmi juhi Ray Wheeleri teatel vajavad Marsi astronaudid värskeid köögivilju ja marju, milles on haigusi ära hoidvaid antioksüdante. Nendeks on näiteks tomatid, mustikad ja punane käharsalat.

Wheeler lisas, et kosmosemissioonidel mängib toit tähtsat rolli ning köögiviljades leiduvad ained mõjutava lisaks kehale ka vaimu, kuid võivad kaitsta ka kosmilise kiirguse eest.

NASA teadlane Gioia Massa lisas, et Marsi astronautidele saadetakse lisavarustust, kuid seal on kiiresti riknevad toiduained nagu näiteks porgandid ja õunad. Nende kogus on piiratud ja need tuleb kiiresti ära süüa.

«Mida reaalsemaks saab teisele planeedile asumine, seda enam vajatakse tehnoloogiaid, mille abil söödavat kasvatada. Taimed mõjuvad psüühikale positiivselt, olles samas ka hapnikutekitajaks,» nentis teadlane.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles