23 miljonit aastat tagasi elas jõehobu suurune «tolmuimeja»

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ounalashkastylus tomidai
Ounalashkastylus tomidai Foto: Wikipedia.org

USA Texase osariigi Dallase lõuna-metodistliku ülikooli teadlaste uuring näitas, et 23 miljonit aastat tagasi elas tänapäeva jõehobu suurune loom, kelle pikk nina töötas tolmuimeja põhimõttel.

Ta tõmbas nina abil suhu taimi, mis lopsakas veekogu äärses metsas söögiks sobisid, edastab Live Science.

Selle looma fossiilid leiti Aleuutide saarestikus asuvast Unalaska saarelt. Loomajäänuste uurimine näitas, et lisaks kummalisele ninale, olid tal ka võhad. Ebatavalised hambad ja lõualuu viitasid, et tegemist oli taimetoidulise loomaga.

Loomapaleontoloog Louis Jacobsi teatel elas loom nii maal kui vees, olles oma eluviisilt nagu nüüdisaegsed hülged.

«See loom liikus maal nagu hiiglaslik laiskloom ja ujus vees nagu jääkaru. Nad kasutasid ujumisel esijäsemeid,» selgitas Jacobs.

Uus liik sai teaduslikuks nimetuseks Ounalashkastylus tomidai, milles Ounalashka tähendab Aleuudi saarestiku põliselanike keeles «poolsaare lähedal» ja stylus on ladina keeles «sammas». See viimane on viide looma sambakujulistele hammastele.

Tomidai aga on austusavaldus Jaapani loomapaleontoloogile Yukimitsu Tomidale.

Uurijate teatel kuulub Ounalashkastylus tomidai liiki Demostylia, mille esindajad olid mereimetajad ja on nüüdseks välja surnud.

Need loomad elasid 33 – 10 miljonit aastat tagasi Vaikse ookeani põhjaosa äärsetel aladel.

Texase teadusmuuseumi esindaja Anthony Fiorillo teatel ei ole loomariigist rohkem teada imetajaid, kellel oleks sambakujulised hambad ja nina nagu «tolmuimeja».

Uuring näitas, et Ounalashkastylus tomidai surus süües suu kinni, kuid tõmbas tugevate ninalihaste abil taimi nina kaudu suhu.

«Mitte ükski teine imetaja ei söö sellisel viisil. Fossiili hammaste uurimine näitas, et need olid taimse materjali närimisest kulunud,» teatas Jacobs.

Teadlased leidsid kokku nelja «tolmuimeja» fossiilid, kelle seas oli ka üks noorloom.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles