Terviseajakirjanik sõi üks nädal nagu 12-aastane ja mis juhtus?

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hommikusöögihelbed
Hommikusöögihelbed Foto: Vida Press

Terviseväljaande Women's Health toimetaja tegi katse, süües ühe nädala nagu tavaline 12-aastane.

Terviseajakirjaniku Ashley Oermani sõnul oli see huvitav, kuid samas tervist rikkuv.

Oermani menüüs olid näiteks moosi ja suhkruga sõõrikud, palju suhkrut sisaldavad jogurtid, suhkrused hommikusöögihelbed, pitsad, mikrolaineahju kiirtoidud ja palju muud, kuid puudus värske köögivili.

Tavapäraselt ta menüüs selliseid palju suhkrut ja rasva sisaldavaid roogi ei ole.

Üks nädal kestnud katse näitas, et menüüst sõltub, kui kiiresti näljatunne tekib.

Näiteks moositäidisega hommikusöögimuffinid ei hoidnud nälga just kaua eemal ning varahommikusest söömisest hoolimata tundis naine kella 10 ajal juba nälga.

Sama kehtis ka teiste toitude kohta, kaasa arvatud hommikusöögihelbed.

Oermani sõnul tekitas palju suhkrut sisaldanud menüü ta hammastele «suhkrukihi». Samas meeldis talle juua kausipõhja jäänud ja magusaks muutunud piima, kui ta oli helbed ära söönud.

«Ei olnud üllatav, et teismelise menüüga tekkis mul nälg juba 45 minutit pärast söömise lõppu,» selgitas ajakirjanik.

Sama kehtis veel mitme teise teismeliste seas popi toiduga, mitte üksnes hommikusöögihelvestega.

Lühiajaline katsetamine ei tekitanud seedehäireid ega kergitanud kehakaalu, kuid tal oli raskem tööle keskenduda ja ta tundis, et on suhkrujoobes.

Oermani sõnul oli ta katse plusspooleks see, et tal ei kulunud eriti aega söögitegemisele. Kõige keerulisemad protseduurid, mis ta tegi, oli toidu mikrolaineahju ja saiaviilude röstrisse pistmine.

Kaerapudru ja maitsestamata jogurti fänn sai üllatuse osaliseks, kui sõi maasikajogurtit, mille etiketil oli, et see sisaldab 13 grammi suhkrut. Tema jaoks oli see nii magus, et süda läks pahaks.

Neljandal katsepäeval tundis Oerman, et ta tahab värskeid köögivilju.

«Ma ahmisin siis fotosid, mis kasutati tervislikust toitumisest rääkiva loo juures,» meenutas naine.

Oerman pani tähele, et suhkrurohke rämpstoiduga oli treenimine raskem. Igapäevane viiekilomeetrine jooksutrenn tundus võimatu ja osa teekonnast ta kõndis.

Naine oli õnnelik, et nädala möödudes sai ta tavapärase menüü juurde naasta, kuid see ei läinud lihtsalt, sest organism oli segamini pööratud.

Tal käisid veel mitu päeva soolaste ja magusate toitude isud. Kui kõik lõpuks paika loksus, siis tema tavalise menüüga enam kiiret näljatunnet ei tekkinud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles