Ühendkuningriigis tehtud uuring näitas, et esmaspäev on tõesti «sinine», sest umbes kella 11.17 ajal on masenduse tipphetk, pärast seda hakkab meeleolu aeglaselt kerkima jõudes tippu kell 14.35.
«Sinisel» esmapäeval on depressiooni tipphetk kell 11.17, kell 14.35 ollakse uuesti õnnelik
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
12. oktoober 2015, 12:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samas ei asu inimesed esmaspäeval suure hooga tööle, vaid teevad kõike väikeste sammude haaval ja on asju, mis aitavad tuju tõsta, edastab daily Mail.
Küsitluse kohaselt aitasid töönädala alguse depressioonist jagu saada väiksed igapäevaelu asjad nagu näiteks poodide sooduspakkumised, spontaansed kallistused ja see, et autod peatusid ja lubasid üle tee minna.
Samas aga olid tujulangetajateks sellised nüansid nagu mitte tänamine (72 protsenti vastanutest), järjekorras ette trügimine (75 protsenti) ja metroorongi sisenemine enne kui väljuda tahtjad on väljunud (43 protsenti).
47 protsenti vastanutest aga tõstsid end esmaspäeva «sinisusest» välja heateoga, mille tegid kellegi teise heaks. 44 protsendil aga tõstis tuju võõraste poolt tehtud juhuslik heategu.
Järgnesid sooduspakkumiste leidmine (42 protsenti), spontaanne kallistus (40 protsenti9, võõra tehtud kompliment (39 protsenti), auto peatumine ja üle tee lubamine (36 protsenti), kellegi lemmikloom (35 protsenti), tavalise posti teel käsitsi kirjutatud kirja saamine (31 protsenti), lemmikpala raadiost (31 protsenti) ja võõra tervitus (30 protsenti).
Uuringu teinud psühholoogi Jo Hemmingsi teatel arvavad paljud, et suured asjad nagu unistuste kodu, luksuslik puhkus ja silmapaistev auto, on need, mis teevad õnnelikuks ja rõõmsaks.
«Tegelikult on asi märksa lihtsam, sest igapäevaelu pisiasjad, sõbralik tervitus ja muu sarnane on need, mis tuju tõstavad ja hea enesetunde annavad. Kas me ei oleks õnnelikumad, kui oskaksime paremini hinnata teiste väikeseid sõbralikke žeste ja toetaksime enda sõbralikusega kedagi teist?» küsis psühholoog.