Vaata mõnusaid puhkusepilte! Triin Tulev võttis aja maha Ibizal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meie tuntud seltkonnakaunitar Triin tulev võttis nädalaks aja maha ja põrutas päikeselisse pidude paradiisi, Ibizale.
Triin: Ibiza, Ibiza! Ma jumaldan reisimist.
Eelmise nädala veetsin ma Ibizal, see oli minu teine kord sel saarel. Esimene kord olin seal kümme aastat tagasi ja palju oli muutunud. Mitte Ibizal vaid minus.
Ära küsi miks, kuid see on iga kord nii. Kui ma jõuan lennujaama, tunnen end kodus. Lennuki ootamine oleks nagu vangile vabaduse ootamine vmt. Ma tunnen end õhus suurepäraselt!
Mõned inimesed ütlevad, et lennukotoit on kehv, kuid nad ilmselt ei lenda Lufthansaga? Tõsi, kas pole?
Vaata neid kauneid vaateid sealt ülevalt! Iga kord erinev. Ei taha imalalt kõlada, kuid tõsiselt - Emakese Maa ilu hämmastab mind siiani.
Meie lennuki vari ja kiirpaat vastassuunas kihutamas.
Maagilisele Ibizale jõudmine.
Sõda on põrgu. Minu meelest on Pacha selle hooaja sõnum väga hea. Miks inimesed ei viljele sõdimise asemel armastamist? Ära lihtsalt loe mu teksti, vaid tõsiselt - mõtle selle peale.
Jõuame oma villasse... Jeesuses. Jah, Ibizal on selline rajoon nagu Jeesus. Seal on kena ja vaikne. Sealsed kuked ja kanad seevastu pole väga vaiksed. Kui lähed Ibizale ja plaanid Jeesuses elada, ole valmis varajasteks äratusteks!
Ja nüüd minu seekordse poindini.
Mäletad, loo alguses mainisin, et minus oli midagi võrreldes kümne aasta taguse ajaga muutunud? Minu sõnum on see, et kõik ei ole alati nii, nagu paistab olevat. Mõistad sa mind? Näiteks, alloleval pildil Ibiza Jeesuse villa aias ei ole ma tegelikult alasti. Kuid paistab justkui oleksin, eksole?
Mis minus muutunud on, on see, et ma ei usu enam, et kõik on mustvalge. Et kõik on nii, nagu esialgu paistab. Näiteks, Eesti Ekspressis töötab ajakirjanik nimega Sulev Vedler, kes kõigest väest üritab mind paistma panna nagu mitte tõsiseltvõetava inimesena. Antud kontekstis - mitteusutavana. '
Ta kirjutab minust väljamõeldisi ja painutab fakte nii, kuidas suudab. Ja ma tean, et paljud inimesed usuvadki neid jutte. Sest neile meeldib neid uskuda. Sest see tunne on ju ometi nii hea, kui keegi, keda oled harjunud telekas, teatris või ajakirja kaanel nägema, kannatab.
Sest nad kannatavad. Erinevate asjade pärast. Kel on elu raske, kel peigmees petab. Mõni kannatab vaesuse, mõni teine aga ülekaalulisuse all. Põhjuse vingumiseks leiab ju üks keskmine eestlane alati, kas pole nii?
Minu küsimus on aga - miks teatud tüübil inimestel on vajadus kedagi vihata? Miks sel teatud tüübil on vaja kedagi kivide ja kaigastega loopida? Mille all nad tegelikult kannatavad? Kas nad ei armasta ennast, seega pole suutelised ka kedagi teist armastama?
Mõtle selle peale, eks?
Näeme järgmine kord,
Rahu,
T