Prantsusmaal Nice´is tuli kohalikel võimudel elanikke rahustada, kuna linna ühele hoonele oli riputatud suur natsiplagu.
Prantsusmaal Nice`is tekitas natsiplagu paanika
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
30. september 2015, 10:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seda oli näha esmaspäeval ja teisipäeval Palais de la Prefecture`i hoonel, edastab BBC.
Ilmnes, et tegemist ei olnud neonatside provokatsiooniga, vaid Nice`is filmitakse Joseph Joffo memuaarideraamatu «Le sac de billes» põhjal tehtavat filmi, mille režissööriks on prantslane Christian Duguay.
Ajalooallikatest on teada, et Austria SSi juht Alois Brunner kasutas Nice´i hotell Excelsiori oma staabina, kus pani kokku juutide kokkukogumise ja koonduslaagritesse saatmise plaani.
Nice´i võimud andsid filmitegijate kasutada Palais de la Prefecture`i, mis on Alpes‑Maritimes piirkonna kohaliku omavalitsuse hoone. Filmis kujutab see okupatsiooniaegset hotell Excelsiori.
Hoonele pandi suur punane haakristiga lipp ja just see šokeeris kohalikke.
Oli ka neid, kes lipu ülestõmbamist nägid ja selle välja vilistasid. Turistid aga klõpsisid lipuga koos selfie`sid.
Kui linnavalitsusse hakkasid laekuma kodanike kaebused lipu suhtes, otsustati avalikkust teavitada.
Teates seisis, et Nice´is filmitakse uut linateost, mille tegevus toimub Teise maailmasõja ajal kui Prantsuse Riviera oli natside poolt okupeeritud.
Lõuna-Prantsusmaa oli enne sakslaste saabumist Euroopas siis veel üks väheseid paiku, kus juudid said end peita.
Kuid kui Itaalia, mis kontrollis Prantsuse Rivierat, sõlmis 1943. aastal liitlastega vaherahu, saabusid sakslased eesotsas Alois Brunneriga, kes asusid seal «juudiküsimust lahendama».
Ajaloolaste andmetel saatis Brunner rohkem kui 128 000 juuti surmalaagritesse.
Simon Wiesenthali keskuse andmetel põgenes Brunner 1950. aastatel Süüriasse, kus ta suri millalgi 2010. aasta paiku. Prantsuse kohus mõistis ta 1954. aastal tagaselja surma.