Galerii: mis ootab ees tänapäeva lapsnomaade?

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Euroopa ägab juba kuid tänapäevase nomaadluse käes, kuna Lähis-Idast ja Põhja-Aafrikast saabub põgenikemass, kus domineerivad noored 20. eluaastates mehed, kuid on ka palju perekondi väikeste lastega.

Milliseks kujuneb nende lapsnomaadide saatus, sõltub sellest, millisesse riiki nad jõuavad ja kuidas seal hakkama saavad. Paljudele on see samas võimalus saada hea haridus.

Psühholoogide arvates võib lastel uues kohas olla sisse elada kergem kui täiskasvanutel, kuna nad on alles arenemas ja neil ei ole veel kinnistunud arusaamu.

Samas aga võivad neid ohustada psühholoogilised probleemid läbielatu tõttu, sest 4000 – 5000 kilomeetri pikkusel teekonnal turvalisse riiki võib ette tulla nii mõndagi.

Sostiaalteadlaste arvates on põgenikud üldjoontes homogeenne rühm, mille liikmed aitavad üksteist, sest nad kõik on «samas paadis» ehk võitlevad oma ellujäämise eest.

Lähis-Ida ja Aafrika inimesed on harjunud elama suurperedena ja massis olemine on nende jaoks tavaline. Euroopas seevastu pannakse rõhku individuaalsusele ja «hingamisruumile».

Tegemist on kahe kultuuri erinevusega, mis võib tekitada kokkupõrkeid, kuid ei pruugi.

Inimkonna ajaloost on teada mitmeid rahvasterändamisi, kus põgenikud ja migrandid olid veelgi raskemas olukorras, kuna neil ei olnud ees inimesi, kes oleks neid aidanud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles