Soomes välja antud raamatu «Voittamisen taito» (Võitmiskunst), mis põhineb Vene keisririigi väejuhi Aleksandr Suvorovi sõjaoskuste käsiraamatul, kohaselt oli Suvorov Soome juurtega.
Raamat: Stalini iidol Aleksandr Suvorov oli soomlane
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
9. september 2015, 09:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aleksander Suvorov (1729 – 1800) oli Nõukogude Liidu diktaatori Jossif Stalini iidol, kuna see 18. sajandi väejuht ei kaotanud mitte ühtegi lahingut, kirjutab iltasanomat.fi.
Raamatu autorite Aimo Ruusuneni ja Markku Salomaa sõnul peetakse Venemaal Suvorovit läbi ja lõhki venelaseks. Tegelikult oli temas nii soomlaste kui ingerlaste verd hoolimata sellest, et ta ametlikel andmetel sündis Moskvas.
Suvorovi sõjaline karjäär sai alguse Semjonovski kaardiväepolgus 1742. aastal, kui ta oli vaid 12-aastane. Ta tegi sõjaväes kiiresti karjääri, saades 1751. aastal juba seersandiks, kes saadeti diplomaatilise kullerina Saksa-Rooma riiki ja Saksimaa kuurvürstiriiki.
Suvorovi tipphetked väejuhina olid keisrinna Katariina II ajal, mil ta sai marssaliks.
Stalinile meeldisid Suvorovi sõjalised saavutused ja ta asutas Suvorovi nimelise ordeni.
Raamatu kohaselt ulatuvad Suvorovi juured koguni Rootsi, kust ta kauged esivanemad olid kunagi asunud Soome elama. Nende järglased elasid aga Rootsi poolt vallutatud Karjalas. Väidetavalt sündis Suvorov seal ja mitte Mosvas nagu ajalooallikates kirjas.
Ruusuneni ja Salomaa teatel rääkis kuulus väejuht hästi soome keelt. Sellele viitab ajalooline fakt, et kui Suvorov teenis Vene keisririigi käes olnud Ida-Soomes, siis peeti teda kohalikuks.
Kuigi Suvorovil oli sõjaväljal õnne, ei olnud tal seda armastuses. Väejuht abiellus 1774. aastal vürstinna Varvara Prozorovskajaga (1750–1804). Perre sündisid tütar Natalja (1775 – 1844) ja poeg Arkadi (1784 – 1811).
1779. aastal tahtis Suvorov naisest lahutada, kuna tema sõnul oli naine truudusetu ja poeg ei olnud tema oma. Kuna ta lahutust ei saanud, siis lõpetas naisega igasuguse suhtlemise.
Aleksandr Suvorov osales Seitsmeaastases sõjas (1756 – 1763), kaks korda Vene-Türgi sõjas (1768 – 1792), Poola 1794. aasta ülestõusu mahasurumises ja Napoleoni sõdades.
Ta oli Venemaa keisririigi viimane ja neljas generalissumis, milleks ta sai 1799. aastal.