Arheoloogide arvates peitub Vana-Egiptuse ühe kuulsama vaarao Tutanhamoni (valitses umbes 1332–1323 eKr) matmiskohas veel üks matusekamber, milles võib olla kuninganna Nofretete.
Vaarao Tutanhamoni hauakamber on tegelikult kuninganna Nofretete matmispaik?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
11. august 2015, 12:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA Arizona ülikooli arheoloogi Nicholas Reevesi sõnul leidis ta Tutanhamoni hauakambrist peitukse, mis võib viia salakambrisse, edastab foxnews.com.
Kuninganna Nofretetet peetakse Tutanhamoni kasuemaks ning ta oli iidse maailma üks mõjuvõimsamaid naisi.
Reevesi sõnul avastas ta Tutanhamoni matmispaiga, mis asub Kuningate Orus, fotode digitaalskaneeringuid vaadates seintel kummalisusi.
Tema arvates võib üks neid «kummitusukseavasid» viia matuspanuste ruumi, kuid teine mis asub kambri põhjaosas, juhatab seni avastamata ja avamata matmiskambrini.
Kui Reevesil on õigus, siis maeti Tutanhamon kiirkorras ta kasuema jaoks mõeldud matmispaika ning selle paiga tegelik omanik on hoopis Nofretete. See selgitaks ka mitmeid seni selgitamata asjaolusid.
Briti arheoloog Howard Carter leidis vaarao Tutanhamoni matmiskoha 1922. aastal ning siis ei seatud kahtluse alla, kas see on tema õige matusekoht või mitte.
Teada on, et Tutanhamoni haud on väiksem kui teistel Vana-Egiptuse vaaraodel. Teiseks on Tutanhamonile hauda kaasa pandud objektides osa niiöelda teise ringi asjad, mis on kogutud kiirkorras.
Kolmandaks on uurijaid segadusse ajanud Tutanhamoni hauakambri seintel leiduvad religioossed stseenid, mis ei haaku temaga. Oletatakse, et need seninamaalingud võivad olla tehtud kaitsmaks kedagi, kes on selles hauas tähtsam kui Tutanhamon.
«Ajalooallikatest on teada, et Vana-Egiptuse 18. dünastia kuninglikest naistest vaid Nofretetet ülistati viisil nagu on näidatud selles hauakambris,» teatas Reeves.
Nofretete kandis oma eluajal tiitleid «Naiste seas esimene» ning «Ülem- ja Alam-Egiptuse emand». Ta valitses koos vaarao Amenhotep IV 14. sajandil eKr.
Egüptoloogide andmetel suri Nofretete umbes 1330 eKr, mis on seitse aastat enne Tutanhamonit.
Hoolimata eluaegsest kuulsusest ja ajaloolistest jäädvustustest, ei teata seni täpselt, kuhu ta maeti.
Osa ajaloolasi on veendunud, et tema matmispaik on Amarnas, linnas, mille rajas ta abikaasa 400 kilomeetri kaugusele Kuningate orust.
Osa aga arvab, et Kuningate orust leitud kahest muumiast üks on Nofretete oma.