Video: sukeldujad avastasid hiiglasliku veealuse kera

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vahemerest leitud mull, mis tõenäoliselt koosneb kalmaarimunadest
Vahemerest leitud mull, mis tõenäoliselt koosneb kalmaarimunadest Foto: Youtube

Sukeldujad näevad vee all sageli üsna kummalisi loomi ja taimi, kuid nüüd avastatu on veealune suur kera, millist varem nähtud ei ole.

Läbipaistev meduusjas kera leiti Vahemerest Türgi ranniku lähedalt 22 meetri sügavuselt, edastab Discovery News.

Kui sukeldujad seda taskulambiga valgustasid, siis objekt helendas.

Sukelduja-fotograafi Lutfu Tanrioveri sõnul on tegemist kummalise objektiga, millist ta varem näinud ei olnud ning ta ei tea, mis see on.

Sukeldujad tegid sellest mullist video ja panid internetti ning seda nägid ka teadlased.

USA ookeani ja atmosfääri administratsiooni (NOAA) esindaja Michael Vecchione teatel koosneb see mull kalmaari munadest ning kannab nime kalmaari munapesa.

Vecchione sõnul oli sukeldujatel õnne, et nad sellise üsna rannalähedalt leidsid. Kalmaarid, kes on peajalgsed, elavad tavaliselt rannaaladest kaugel avamerel.

«Ei ole teada kui palju mune võib selles pesas olla, kuid oletada võib et kümneid tuhandeid,» teatas Vecchione.

Iga selline muna on umbes kahe millimeetri pikkune. Emased lasevad munad vette ning mereveega segunedes moodustavad need želatiinja massi.

Selle tulemusna tekib suur munakogumik, mille suurus võib olla hiiglaslik.

Vahemerest nüüd leitu diameeter on umbes neli meetrit.

Vecchione teatel on nende kogumike leidmine üsna harv. Varasemast ajast , 2006. aastast, on USA California vetest teada hallikat sültjat massi, mille diameeter oli  samuti neli meetrit.

Tegemist oli siis Humboldti kaheksajala munamassiga ning selles mullis võis olla 600 000 – kaks miljonit muna.

Vecchione arvates leidsid sukeldujad Vahemerest Ommastrephes bartramii liiki kalmaari munad. Need kalmaarid kasvavad kuni 1,5-meetriseks ning on agarad saagipüüdjad, toitudes kaladest ja väiksematest mereloomadest, kaasa arvatud kalmaarid.

Teadlase sõnul on nende kalmaaride hammustus väga tugev.

«See loom võib teoreetiliselt saada miljoneid järglasi, kuid piisab vaid paarist täiskasvanuks saavast järglasest, et populatsiooni arvukus oleks stabiilne. Kalmaaride mune söövad mitmed loomad, kaasa arvatud inimene,» lisas Vecchione.

Teadlased ei ole varem näinud Ommastrephes bartramii munapesa ning nad ei tea, kuidas selle liigi emased selle loovad.

Vecchione sõnul mängivad kalmaaride munad mere toitumisahelas tähtsat rolli.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles