Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) kontakt komeedil 67P oleva uurimisrobotiga Philae on olnud katkendlik, kuid Philae poolt esimestel päevadel pärast maandumist edastatud informatsioon oli põhjalik.
Philae uuring näitas, et komeedil 67P on elu algaineid
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
31. juuli 2015, 13:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saadud andmete analüüs näitas, et Philae leidis komeedi gaasist ja tolmust orgaanilisi molekule, milles leidub süsinikku ja lämmastikku ehk elu algaineid, edastab Yle.
Teadlaste arvates sai elu Maal alguse just sellistest komeetidega saabunud molekulidest.
Philae instrumendid said molekulide kohta andmed möödunud aasta novembris esimesel kolmel päeval pärast komeedile maandumist.
Lisaks «elumolekulidele» edastas sond andmeid ka komeedi ehituse kohta. Osa teadlasi arvas, et komeedi pind on väga pehme ja sond võib sellesse «uppuda». Uurimine näitas, et puuderlume ja tolmuga kaetud pinna alla on jäine tugev kiht.
Teadlaste sõnul on see tähtis informatsioon, mis näitas, et sondi üles-alla põrkamine on ohtlikum kui «uppumine». Nii juhtuski Philaega, kui ta komeedile maandus, põrgates mitu korda pinnast üles enne kui pidama jäi.
Astronoomide andmetel on komeedi 67P vanus umbes 4,6 miljardit aastat, kuid ei ole teada, kas need elumolekulid pärinevad ajast enne seda kui komeedid tekkisid või moodustusid need molekulid pärast komeedi väljakujunemist.
«Kas nii või naa, kuid kindel on, et komeedid on eluks vajalike ainete transportijad,» teatas Briti astronoom Mark McCaughrean.
Philae on seni komeedil 67P ning ESA teadlased loodavad, et sond leiab ka aminohappeid, mis on otsesteks elu märkideks.
Probleemiks on, et uurimisrobotil ei ole olnud juba nädalaid sidet komeedi ümber tiirleva uurimisjaama Rosettaga ja seega ka Maal olevate teadlastega.
Philae ärkas juunis pärast pikka «talveund» kui ta päikesepaneelideni jõudsid uuesti päikesekiired, kuid «uinus» uuesti juuli alguses.
ESA teadlased loodavad, et kontakt Philaega taastub enne 13. augustit, mil komeet 67P on Päikesele kõige lähemal.
Wikipedia: komeet 67P tiirlemisperiood on 6,45 aastat ja pöörlemisperiood 12,4 tundi.
Nagu kõik komeedid, sai ka see nime enda avastajate järgi. Nendeks olid nõukogude astronoomid Klim Ivanovitš Tšurjumov ja Svetlana Ivanovna Gerassimenko, kes märkasid komeeti esmakordselt fotoplaatidel 1969. aastal.