Raport: ootamatu päikesetormi korral on reageerimiseks aega vaid 12 tundi

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päikesepurse
Päikesepurse Foto: SCANPIX

Briti valitsuse tellimusel valmis raport «Space Weather Preparedness Strategy» (Kosmoseilmaks valmisoleku strateegia), milles olev on nagu mõnest katastrooffilmist – suured elektrikatkestused, lennukite allakukkumised, rongiõnnetused, satelliitide häired ja veel palju muud, mis elu segamini lööb.

Tegemist on kokkuvõttega, mis võib tänapäeva modernse ühiskonnaga juhtuda ootamatu massiivse päikesetormi korral, edastab news.com.au.

Raporti kohaselt on kosmilise ootamatuse korral aega vaid 12 tundi enne kui päikesetorm Maale jõuab.

Maa ja inimkonna jaoks on kõige mustem stsenaarium siis, kui Päikesel toimub koroona massipurse, mille röntgenkiired ja suure energiaga osakesed liiguvad otse Maa suunas.

Raportis viidatakse 1859. aasta Carringtoni juhtumile, mis oli väga võimas koroona massipurse.

Päikeseuurijate sõnul on selle juhtumi kordumise tõenäosus lähiajal umbes üks protsent, kuid kui see juhtub ei suuda nüüdisühiskond end kaitsta ning ei ole selleks valmis.

Teadlased lisasid, et päikesepurskeid on võrdlemisi raske täpselt ennustada.

12-tunnine hoiatusaeg on liiga lühike, et inimkond jõuaks enda kaitseks midagi mastaapset ette võtta.

Raportis tõdetakse, et kuigi on olemas elu kergendav nüüdistehnoloogia, on see samas haavatav ja hävitatav.

Päikesetorm saab alguse päikeseloidetest ehk kuuma aine väljapaiskumisest. Loidetega kaasneb elektriliselt laetud osakeste voog ehk päikesetuul, mis võib mõjutada nii elektroonikat kui ka inimeste tervist. Selline voog võib Maal põhjustada tugevat geomagnetilist tormi.

Päikeseloited sisaldavad miljardeid tonne vesiniku ja heeliumi ioone kui ka prootoneid ja elektrone. Selles on ka ultraviolett- ja röntgenkiirgust ning esineb ka raadiokiirgust.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles