Arheoloogid leidsid Venemaalt Siberist Neenetsi autonoomsest ringkonnast Salehardi lähedalt 12. – 13. sajandist pärit lapse või teismelise muumia, mis on mähitud kasepuu koore sisse.
Video: Siberist leiti muumia, mis on kasekoore sees
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
7. juuli 2015, 16:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Salehard asub põhjapolaarjoonest umbes 30 kilomeetrit lõunapool, edastab Siberian Times.
Väljakaevamiskohas asub keskajast pärit matmispaik Zeljonõi Jar, milles olnud olid maetud ebatavalisel viisil.
Paigast avastati ka pronksist anumaid, mis lubas oletada, et sealsel tsivilisatsioonil oli seos Pärsiaga, mis asub umbes 6000 kilomeetri kaugusel edelas.
Ekspertide hinnangul olid surnukehad jahedas pinnases loomulikul teel mumifitseerunud. Sellele aitasid kaasa madalad temperatuurid ja nende juures olnud vask.
Arheoloogid viisid poisimuumia Salehardi Šemanovski muuseumi, kus seda järgmisel nädalal uuritakse.
Esialgsetel andmetel on lapse ümber olev kasetohust kookon 1,3 meetrit pikk ning 30 sentimeetrit lai. Selle sees on aga metalli.
Teadlaste sõnul mumifitseerus see poiss samamoodi jaheduse tõttu nagu teised sellest paigast avastatud.
«Kasetohust kookon on ümber poisi keha, jälgides keha kontuure. Kuna tegemist on muumiaga, siis võib oletada, et ta pea ja kolju on hästi säilinud. Kasetohu sisse pandu võib olla laps või teismeline. Alusame tema uurimisega 15. juulil,» teatas Venemaa arktiliste alade uurimiskeskuse teadlane Aleksander Gussev.
Teadlasi hämmastas, et iidse kultuuri esindajad matsid oma surnuid polaaralale nii lähedale.
Varasemalt on paigast leitud 34 madalat hauda ja 11 surnukeha, millel on kas katkine kolju või kolju puudub.
Viis muumiat oli ümbritsetud vasest lehtedega ning neid katsid karusnahad. Nende hulgas oli ka tüdruk ja kolm poissi, kellel oli vasest mask.
Punaste juustega mehe muumia oli vasega kaetud rinnalt kuni jalgadeni ning maetud koos relvade ja kaitsevarustusega.
Eksperdid tegid kindlaks, et üks matmine pärineb aastast 1282, teised on vanemad.
Lahkunud olid maetud nii, et nende jalad olid Gornõi Polui jõe suunas. Ajaloolaste arvates mängis see jõgi iidses tsivilisatsioonis tähtsat religioosset rolli.
Senised uuringud näitasid, et vaske ei pandud hauda kaasa mitte iluasjana, vaid praktilisel otstarbel. Vask takistas bakterite vohamist ja oksüdeerumist ning jahe pinnas aitas surnukehadel kuivada.
Eelmisel korral toimusid paigas väljakaevamised 2002. aastal ning siis protestisid komid ja handid, et nende esivanemate hingi häiritakse.
Mitokondriaalse DNA uuringud näitasid, et põhjapoolt Zeljonõi Jarist leitud inimesed on suguluses Lääne-Siberi rahvaga.