Põhja-Korea teadlane paljastab Soomes oma riigi võikad inimkatsed?

Väidetavalt on tal kaasas andmed ta riigis läbiviidavate võikate inimkatsete kohta, edastab Washington Post.

Soome välisministeeriumi teatel puuduvad neil selle isiku kohta andmed.

Yonhapi teatel töötas 47-aastane Lee perekonnanime kandev mees Põhja-Korea Chagangi provintsi pealinnas Kanggyes asuvas mikrobioloogia instituudis. See provints asub Hiina piiri juures.

Yonhap viitab oma uudises Lõuna-Korea anonüümsetele allikatele, et põgenik saabus Soome juuni alguses läbi Filipiinide ning tal on kaasas 15 gigabaiti salainfot.

Väidetav põgenik peaks selle kuu lõpul paljastama nii Soomes kui ka Euroopa Parlamendis, milliseid inimkatseid Põhja-Koreas tehakse.

Kui Yonhapi uudis peab paika, siis sel isikul võib olla lääne jaoks tõendusmaterjal Põhja-Korea diktatuuri julmuste kohta.

Lõuna-Korea ja teiste riikide inimõigusaktivistid ning meedia on teatanud sageli Põhja-Korea oletatavatest inimkatsetest, kuid seni kindlad tõendid nende julmuste kohta puuduvad.

Kuigi on olemas satelliidifotod Põhja-Korea sunnitöö- ja vangilaagritest, ei ole nende täpne arv teada. Samuti ei ole andmeid vangide arvu kohta, kuid räägitakse sadadest tuhandetest.

Lääne andmed põhinevad Põhja-Koreast põgenenute infol ja nende poolt salaja kaasa toodud dokumentidel.

2002. aastal jõudis Lõuna-Koreasse dokument, millel on 39-aastase Lin Hun-hwa nimi ning tekst «See isik tuleb viia inimkatsetusteks vangilaagrisse number 22, kus katsetatakse keemiarelvade gaase».

Põhja-Korea võimud on seni eitanud inimõiguste rikumisi ja inimkatseid.

Lõuna-Korea inimõigusaktivistid, teadlased ja poliitikud arvavad, et põgenenute jutus ei vasta kõik tõele.

Oletatakse, et põgenikelugude ja võltsdokumentide abil tahetakse raha teenida.

Juba Põhja-Korea asutajat Kim Il-sungi ja tema poega, kes oli hiljem selle riigi president, Kim Jong-ili süüdistati inimõiguste rikkumises.

Põhja-Korea vangilaagriga number 22 seotud ning Kwon Hyoki nime all esinenud põgenik sõnas BBC 2004. aasta dokumentaalfilmis «Access to Evil», et ta nägi 1990.aastal, kuidas terveid peresid viidi inimkatseteks.

Tema sõnul jälgisid teadlased kaitseruumis katset seni, kuni katsealused olid surnud.

«Tapeti vanemad, poeg ja tütar. Vanemad püüdsid viimase hingetõmbeni päästa lapsi, tehes neile suust suhu hingamist,» sõnas Põhja-Koreas põgenenu.

Hyoki teavet ei peetud adekvaatseks, sest umbes samasuguse loo rääkis teine samal ajal põgenenud, kes kasutas enda kohta Dr. Kim.

Dr. Kimi teatel ta mitte ei olnud  inimkatsete tunnistajaks, vaid ta viis neid ise läbi. Mehe sõnul oli ta Põhja-Korea salajases uurimiskeskuses keemik, kus ta alustas keemiarelvakatsetega 1979. aastal.

Dr. Kimi sõnul mõjutas tema loodud mürkgaas kesknärvisüsteemi, takistas vereringet, tõi kaasa hallutsinatsioone ning lõpuks infarkti.

Gaasikatsete eesmärk oli kindlaks teha, kui kaua inimese suremine aega võtab.

«Katsed tehti militaareesmärkidel. Tahtisme teada kui palju gaasi oleks vaja Lõuna-Korea Seouli kõikide elanike hävitamiseks. Katse näitas, et suremine võttis aega 2,5 – 3,5 tundi,» teatas väidetav põgenik.

Katse ajal uuriti ka inimeste meeleseisundit ning enamik ei olnud võimelised mitte midagi ütlema.

Läände põgenenud endine vanglaametnik Ahn Myung-chul sõnas 2004. aastal BBCle, et keemiarelvade katsetamine inimeste peal on riiklik saladus, kuid põhjakorealased teavad sellest.

 «Vanglasse toodi poliitvange ning mu ülemus sõnas, et need jäävad vangi väga pikaks ajaks. Kui nad tahavad põgeneda, siis võin nad maha lasta. Osa neist saadetakse inimkatseteks ning kui ma oleks aidanud neil põgeneda, siis oleks jaganud nendega sama saatust,» meenutas endine vangivalvur.

BBC dokumentaalfilmis on ka Põhja-Korea endise vangi Soon Ok-lee lugu. Tema sõnul anti käsk valida välja 50 tervet naist, kellele manustati mürkkemikaali ja uuriti, kuidas see mõjub. Kui naised oleks keeldunud, oleks ka nende perekonnad sama saatust jaganud.

Põhja-Koreast põgenenute sõnul ei saa ega tohi totalitaarses režiimis oma peaga mõelda, vaid käsku täita. Vangide suhtes ei tohtinud sümpaatiat ega kahetsust näidata.