Venemaal on esile kerkinud uus noorte oligarhide põlvkond

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Boris Rotenberg (paremal) ja ta poeg Roman Rotenberg
Boris Rotenberg (paremal) ja ta poeg Roman Rotenberg Foto: SCANPIX

Venemaal on esile kerkinud 1990. aastatel pärast Nõukogude Liidu lagunemist rikastunud isikute lapsed.

Vene oligarhid on juba jõudnud ikka, kus nad peavad kaaluma, kellele oma ärid ja vara jätta, kirjutab Forbes.

Vene meedia on juba mõnda aega kirjutanud, et ärides on toimumas põlvkondade vahetus, kuid  samas on ka neid järeltulijaid, kes ei soovi isa äri üle võtta.

Uued noored oligarhid on sündinud kas 1980. aastate lõpul või 1990. aastate alguses, nad on saanud hea ja kalli hariduse Lääne-Euroopa ja USA parimates ülikoolides.

Üks neist on Ksenja Frank, kes on naftatranspordiparuni Gennadi Timtšenko tütar. Frankil on nii Venemaa kui Soome kodakondsus ning ta juhib oma vanemate asutatud ja nende nime kandvat heategevusfondi.

2012. aastal tõusis ta oma isa firma Transoil juhatusse. Tegemist on Venemaa suurima erafirmaga, mis tegeleb nafta ja gaasi raudteetranspordiga.

Ksenja abiellus Gleb Frankiga, kelle isa Sergei Frank on Venemaa suurima laevatranspordifirma Sovkomflot juht. See firma on maailma üks juhtivaid naftatransportijaid merel.

Gennadi Timtšenko kuulub Vladimir Putini lähikonda.

Putiniga on lähedased ka Arkadi ja Boris Rotenberg ning viimase poeg Roman Rotenberg.

Ka Rotenbergide perefirmas on toimumas põlvkondade vahetus. Võimalik, et osaliselt on selle põhjuseks lääneriikide poolt Vene poliitikutele ja jõukuritele Ukrainas toimuva tõttu kehtestatud majandus- ja reisisanktsioonid.

Arkadi Rotenbergi poja Igor Rotenbergi käes oli enamik Mostrest ehituskontsernist, mis on saanud suure osa Venemaa riigihangetest.

Sel kevadel müüs ta oma oma osa Venemaa riigiraudteega seotud firmale, mille juht on Putini vana sõber Vladimir Jakunin.

Mitte kõik Vene oligarhide lapsed ei taha käia oma isa jälgedes. Osa neist on valinud hoopis teise karjääri.

Kui aga tahetakse ikkagi ärimaailma suunduda, siis isa käest on võimalik saada vajalik summa.

Selliseks näiteks on Dagestani miljardäri Suleiman Kerimovi 20-aastane poeg Said Kerimov, kes ostis endale Venemaa suure kinoketi 300 miljoni dollariga.

Osa Vene rikkuritest on õpetanud oma lastele kokkuhoidu ja nõudnud enda ise üles töötamist.

Üks neist on oligarh Viktor Vekselberg, kes saatis oma poja Aleksander Vekselbergi Ühendkuningriiki Walesi ülikooli, kus ta kuu eelarve on rikkuri lapse kohta üsna väike – vaid 800 dollarit.

«Tema põhitööks on õppimine, mitte rahakulutamine. Ta peab ise toime tulema ja enda eest seisma,» teatas miljardär.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles