Eestlased on sotsiaalmeedias juba mõnda aega kritiseerinud soomlaste poolset suures koguses alkoholi ostmist Eestist ja on ka neid, kes arvavad, et Soome vapil peaks olema joobes põder, kuna see iseloomustab soomlaste silmatorkavat joont.
YLE: eestlaste arvates peaks Soome vapil olema joobes põder
Eestlased on sõna «põder» kasutanud hõimurahvast tögades üsna pikalt, kirjutab YLE.
Tegemist on etnilise huumoriga, millel on samas halvustav alatoon.
Statistika kohaselt viivad soomlased Eestist kaasa üle kolmandiku müüdavast alkoholist.
Soomlaste ülelahe alkoholiostud ei ole uus ilming, sest seda tehti juba 1920. aastatel. Tallinnas asunud Soome saatkond andis siis reiskorraldajatele soovituse, mitte lubada laeva pardale «isikuid, kes ebasündsa käitumisega kahjustavad soomlaste ja Soome mainet».
Sellise teate põhjuseks oli Soome koor, mille liikmed pidi kontserdi andma, kuid jõid end purupurju juba paar tundi pärast laeva Tallinna jõudmist.
Joobnuna lõhkusid nad tänavatel pudeleid, püüdsid kohalikega kakelda ning räuskasid hotelli «Kuld lõvi» juures.
Saatkond koostas juhtunu kohta Soome välisministeeriumile raporti. Mitu kooriliiget pisteti kainestusmajja ning jäid järgmisel päeval laevast maha. Paar päeva pärast intsidenti palusid kolm kooriliiget Tallinnas asuvast Soome saatkonnast raha- ja riideabi, kuna nad olid joonud end aluspesu väele.
Juhtum oli nii äärmuslik, et Eesti asevälisminister esitas küsimuse, kas kõikidele soomlastele tuleks anda Eestisse reisimise keeld.
See juhtum oli ära toodud Soome ajaloolase Jussi Pekkarineni kirjutatud raamatus «Kohtu tn 4», milles kirjeldatakse Soome Tallinna saatkonna ajalugu 1918. aastast tänapäevani.
Ka nüüd käivad Soomlased end eestis lõdvaks laskmas ja alkoholi koju kaasa ostmas. Need soomlased, kes sagedamini Eestit külastavad, ostavad vähem alkoholi korraga kaasa kui need, kelle külaskäigud on harvad.