Teadlased avastasid Punase planeedi «Yellowstone´i»

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Märgid Marsil, mis viitavad vulkaanilisele tegevusele
Märgid Marsil, mis viitavad vulkaanilisele tegevusele Foto: SCANPIX

Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) teadlased leidsid enda sõnul Marsilt hiiglasliku supervulkaani jäänused.

Vulkaanikraatri suurus on 40 kilomeetrit korda 30 kilomeetrit ning sügavaim koht on 1750 meetrit, kirjutab Daily Mail.

Ekspertide sõnul saab Punase planeedi leidu võrrelda USAs asuva Yellowstone`i rahvuspargi hiiglasliku uinuvas olekus vulkaaniga.

Maal peetakse supervulkaaniks vulkaani, mis purskamisel paiskab välja vähemalt 1000 kuupkilomeetrit vulkaanilist materjali. Sellised vulkaanipursked on tavaliste vulkaanide pursetest tuhandeid kordi võimsamad, võides muuta ka kliimat.

Supervulkaanide puhul jääb magma pikaks ajaks pinnasesse lõksu, mille tagajärjel rõhk tõuseb. Rõhu tõustes maksimumini toimub purse, mis tavaliselt on ootamatu.

ESA teadlased uurisid fotosid, mille tegi Mars Express uurimissond 26. novembril 2014 Punase planeedi põhjaosas Arabia Terra regioonis.

Uurimine näitas, et neil aladel on palju kraatreid meenutavaid moodustisi, mis viitavad kunagistele vulkaanipursetele.

Teadlaste arvates toimus Marsil võimas vulkaanipurse üle kolme miljardi aasta tagasi.

Marsil leitud suure kaldeera alale anti nimeks Siloe Patera.

«Teadlaste arvates on Arabia Terra alad nagu Siloe Patera ja veel mõned kaldeerad ehk vulkaanide kokku varisenud keskosad, mis on ümbritsevast alast madalamad. Tegemist on seega Marsi supervulkaanidega,» selgitasid ESA teadlased.

Uurijate arvates võisid supervulkaanide pursked muuta Marsi kliimat ja arengut.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles