15. sajandi teismeline tüdruk oli skorbuudi ja tagakiusamise ohver

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Vida Press

Itaaliast Liguuria piirkonnast Albengast leiti keskajast pärit teismelise tüdruku luustik, mille Itaalia meedia ristis nõiatüdrukuks.

Uurimine näitas, et skorbuut muutis tüdruku luustikku ning puudunud hambad näojooni, kirjutab Discovery News.

Keskajal võidi arvata, et ta oli ebameeldiva ja kummalise välimuse tõttu saatana käsilane ning selle tõttu kiusati teda taga.  

Arheoloogide teatel oli see tüdruk surres 13-aastane. Luudele tehtud süsinkuuring näitas, et 150-sentimeetrine tüdruk suri millalgi 15. sajandi lõpul või 16. sajandi alguses.

Uurijate sõnul oli see tüdruk maetud märgatavalt sügavamale kui teised surnud ning  nägu allapoole. Keskaja ekspertide sõnul maeti sellisel viisil lahkunud, kes arvati olevat müünud oma hinge saatanale. Näo allapoole matmine takistas ta ebapuhtal hingel ellu tagasi pöördumist.

Lisaks näoga allpoole matmisele pandi sellistele isikutele ka kive suhu või suruti vaiaga maa külge. Sellist matmist rakendati ka kurjategijate puhul.

Eksperte üllatas see, et nõiaks peetud teismelise tüdruku matmispaik ei olnud tavalistest surnutest eemal. Ta oli maetud kirikuaeda, kuhu kurjategijaid ei oleks maetud.

«Uuring näitas, et sel tüdrukul oli skorbuudi tõttu eemaletõukav välimus. Oma kaasaegsetele võis ta paista koletisena,» lausus antropoloog Elena Dellu.

Tüdruku luudele tehakse uuring, saamaks teada, millist toitu ta sõi ning kas tal oli C-vitamiini puudus.

Uurijate sõnul lubab skelett oletada, et tüdruk oli haiguse tõttu väga heleda nahaga, ta suust ja ka silmadest võis verd niriseda. Silmad olid tõenäoliselt ebatavaliselt pungis, hambad puudusid ja jalad olid O-kujulised. Võimalik, et haigusega kaasnes ka epilepsia.

Skorbuut tekib C-vitamiini puudusest ning purjelaevade ajastul oli see haigus levinud eelkõige meremeeste seas.

See haigus ohustas siis ka väikelapsi, kui nende menüüs ei olnud piisavalt C-vitamiini.

Skorbuudiga lapse luustiku leid Itaaliast on aga haruldane, sest seal kasvatati palju tsitrusi, mis sisaldavad rohkelt C-vitamiini.

Dellu arvates sündis tüdruk koos geeniveaga, mis takistas ta organismil C-vitamiini omastamist. Luudeuuring peaks näitama, kas see on nii.

Arheoloogid kaevavad samast piirkonnast veel keskajast pärit luustikke välja võrdlemaks selle tüdruku ja teiste jäänuseid. Skorbuut ei olnud tsitrusterikkas Itaalias just levinud haigus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles