Kim Kardashian: kahju, et kõikjal pole aru saadud, et 1,5 miljonit inimest mõrvati
25. aprill 2015, 20:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kim Kardashian kirjutas Armeenia genotsiidi sajandal aastapäeval sotsiaalmeediasse, et ta on uhke oma esivanemate kodumaa üle.
34-aastane staar kirjutas reedel Twitterisse mitu postitust, milles ta avaldas kahetsust, et Ottomani impeeriumi korraldatud veresaun pole kõikjal tunnustust leidnud, vahendab Daily Mail. Kim ja tema õde Khloe Kardashian külastasid Armeeniat kuu alguses ning asetasid lilled genotsiidi mälestusmärgile.
«Täna möödub sada aastat Armeenia genotsiidist. Saan uhkusega öelda, et olen Armeenias käinud,» säutsus Kim. «Olen käinud mälestusmärkide juures ja kohtunud ellujääjatega ning olen ääretult uhke armeenlaste tugevuse üle! Mul on väga kahju, et isegi sada aastat hiljem pole kõikjal aru saadud, et 1,5 miljonit inimest mõrvati.»
«Kuid ma olen uhke selle üle, et näha on muutust ja paljud inimesed üle maailma on seda genotsiidi tunnustama hakanud. Me ei anna alla, meid tunnustavad peagi kõik!» lisas Kim.
Õde Kourtney avaldas sotsiaalmeedias foto Khloest ja Kimist igavese tule ees ning kirjutas: «Isa ja vanaema rääkisid sellest genotsiidist mulle alates ajast, kui olin piisavalt vana, et aru saada. Tänasel päeval on tähtis teadvustada ja meenutada kõiki 1,5 miljonit tapetut.»
Khloe postitas sama foto ja kirjutas: «Teadmine on võim! Kui me teame paremini, teeme loodetavasti paremini... Olen uhkusega armeenlanna ja mind ei saa keegi vaigistada või uskuma panna, et meie esivanemate lood on «liialdatud». Palvetan, et moraalne universum painduks viimaks õigluse poole. #neverforget»
1915. aasta veresauna aluseks oli Ottomani valitsuse hirm, et armeenlased valivad Esimeses maailmasõjas Venemaa poole.
Armeenlasi põlati juba varem selle tõttu, et nad olid paljude Ottomani türklastega võrreldes jõukamad ja edukamad, kuid pärast seda, kui nad hakkasid moodustama vabatahtlike pataljone Vene armee abistamiseks, alustas valitsus hävitustööga. Alguses koguti kokku 250 Armeenia intellektuaali, misjärel löödi Anatolias oma kodudest välja sadu tuhandeid inimesi, keda aeti Süüria poole. Hinnanguliselt suri tapmiste, küüditamiste ja sundrände käigus 1,5 miljonit armeenlast. Paljud väljaheidetud nälgisid surnuks või tapeti Ottomani sõdurite poolt.
Paljud riigid nimetavad toimunut genotsiidiks, kuid Türgi võimud on selle termini kasutamisest kategooriliselt keeldunud. Nende hinnangul suri sel perioodil 300 000 kuni 500 000 armeenlast ning sama palju türklasi.