Pea tühjendamine mõtetest on sama efektiivne kui depressiooniravimid

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mediteerimine
Mediteerimine Foto: Vida Press

Briti Plymothi ülikoolis tehtud uuringu kohaselt on pead mõtetest tühjendav meditatsioon depressiooniga võitlemisel sama efektiivne kui depressiooniravimid.

Teadlased tegid katse kognitiivteraapial põhineva meditatsiooniga ning leiti, et meditatsiooni ja antidepressantide vahele saab võrdusmärgi panna, edastab Daily Mail.

Pea mõtetest tühjendamine toob mediteerija käesolevasse hetke.

Kahe aasta pikkusest uuringust ilmnes, et pead tühjendava meditatsiooniga tegelejatest 44 protsendil kahanes depressioon ning ravimeid võtnutest 47 protsendil.

Uurijate sõnul on saadud tulemused üsna sarnased ning seega saab isikutele, kes ei soovi depressiooniravimeid võtta, soovitada mõtteid ja meelt puhastavat mediteerimist.

Kognitiivteraapial põhinev meditatsioon kestis katsealustel korraga kaheksa nädalat, kuid selles oli lisana veel käitumisteraapia ja jooga.

Arstiteadlaste sõnul aitab see meetod saada parema kontakti oma tunnete ja mõtetega.

«Antidepressandid on depressiooni ravimise põhivahendid, kuid uuring näitas, et pead mõtetest puhastav meditatsioon on peaaegu sama efektiivne. On inimesi, kes ei soovi depressiooniravimeid kõrvalmõjude tõttu võtta ning neile saab soovitada alternatiivina meditatsiooni,» teatasid uurijad.

Mõtetest vabastav meditatsioon töötati välja 1970. aastatel USAs, kus võeti aluseks traditsiooniline budistlik meditatsioon, kuhu lisati kognitiivteraapiat, hingamise kontrollimist ja kehatunnetust.

Lääne inimesele sobiv meditatsioon loodi neile, kellel tekkis pidevaid depressiooniperioode.

Selle põhitunnuseks on hetkes elamine ning vähem aja veetmine oma mõtetes, mis liiguvad kas minevikku või tulevikku.

Meditatsioonis tuleb oma mõtted tuua kehas toimuva juurde ja end lõdvestada. Keha tuleb «skaneerida»,  et teha kindlaks, kus on pingekolded.

Meelt tuleks treenida nii, et märgatakse kasvõi kõige väiksemaid positiivseid asju, mis aitavad kahandada negatiivsete mõtete osakaalu.

Uurimise käigus oli mõlemas, nii mõttevaba meditatsiooni kui depressiooniravimite manustajate grupis tagasilööke, kuid need ületati.

«Mis puudutab depressiooni ravimise maksumust, siis see oli mõlema meetodi puhul peaaegu samasugune,» teatasid uurijad.

Meditatsiooni ja ravimite mõjus suurt vahet ei olnud ning selle tõttu on meelt puhastav meditatsioon eriti sobiv neile, kes ei soovi ravimeid kasutada või on nende suhtes allergilised.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles