Julius Caesari kummalist käitumist põhjustasid miniinfarktid?

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
19. sajandi maal, millel on kujutatud Julius Caesari ja senaatoreid
19. sajandi maal, millel on kujutatud Julius Caesari ja senaatoreid Foto: Wikipedia.org

Vana-Rooma väejuhi ja poliitiku Julius Caesari elust on teada kuulus juhtum 46. aastast eKr, mil ta Thapsuse lahingus järsku lihtsalt maha kukkus.

Sajandeid arvati, et kuulsat meest tabas epilepsiahoog, mis tõi kaasa uimasuse, nõrkuse ja tasakaalukaotuse, edastab Daily Mail.

Uues uuringus aga leiti, et Rooma kindralil oli palju miniinfarkte, mis mõjutasid nii tema vaimset kui füüsilist seisundit.

Julius Caesari käitumist ja tervist uurisid Briti Imperial College London arstiteadlased Vana-Kreeka ja Vana-Rooma dokumente abiks võttes.

«Võimalikud südame ja veresoonkonna probleemid on tema puhul alati kõrvale lükatud, kuna ta näis alati hea tervise juures olevat,» laususid meditsiinieksperdid.

Francesco Galassi ja Hutan Ashrafiani arvates viitavad iidsetes dokumentides Caesari tervise kohta käivad detailid, et tal olid miniinfarktid, mitte epilepsia.

Teada on, et Caesaril tekkis ta elu lõpuperioodil depressioon, mis võis mõjutada aju ning aidata kaasa infarktide tekkele.

Teadlaste arvates oli epilepsia kahtlustamise põhjused sotsiaalsed. Antiikses maailmas peeti epilepsiat «pühaks haiguseks», kuna siis võidi saada kontakti jumalusega või oli jumal inimkehasse elama asunud.

Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjanduses ja ülestähendustes viidatakse epilepsia all kannatajatele sageli kui üleloomuliku jõu valdajatele ja jumala soosingus olijatele.

Iidsed meditsiiniasjatundjad teadsid epilepsia põhjuseid ja sümptomeid tegelikult väga hästi. Kuulsa arsti Hippokratese arvates ei olnud epilepsia taga üleloomulikud jõud, vaid inimkeha enda protsessid.

Julius Caesari biograaf Plutarchos kirjeldas mitmel korral armee- ja riigijuhi kummalisi atakke ja kokkuvarisemisi.

Üks neist leidis aset Rooma senatis, mil ta viskus põrandale ja hüüdis, et igaüks, kes soovib, võib ta tappa.

Plutarchose kinnitusel olevat Caesar sellise käitumise põhjuseks toonud epilepsia.

«Ta sümptomite uuesti üle vaatamine näitas, et tal võis epilepsia asemel olla mingi teine haigus. Teada on, et samasugused sümptomid ja ootamatud kokkuvarisemised olid tal nii  Hispaanias kui Aafrikas,» teatasid nüüdiseksperdid.

Nad lisasid, et mitemetes ajaloodokumentides on Caesari haigushoogudega kaasnenud sümptomitena toodud ära peavalu, uimasus, pea ringikäimine ja tundlikkuse kadu. Ta ei suutnud senatis püsti seista kui senaatorid avaldasid talle austust.

Uurijate andmete surid nii Caesari isa kui üks vaarisa infarkti tõttu.

Arstiteadlaste arvates oli Julius Caesaril seega selle haiguse suhtes geneetiline eelsoodumus.

«Kuulsale Caesarile sai saatuslikusk seeria miniinfarkte,» tehti kokkuvõte.

Wikipedia: Gaius Julius Caesar (13. juuli 100 eKr – 15. märts 44 eKr) oli Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik.

Ta vallutas Gallia ja oli esimene rooma väejuht, kes üritas Briti saari vallutada. Vana-Egiptuses sai tema abil valitsejaks Cleopatra. Caesaril ja Cleopatral oli poeg Caesarion, kes sündis 47. aastal eKr.

Caesar alustas 10. jaanuaril 49 eKr Rubicot ületades kodusõda, mille ta võitis ja kuulutas ennast eluaegseks Rooma diktaatoriks.

Rahulolematud senaatorid mõrvasid Caesari märtsi iidide ajal 44 eKr. Väidetavalt oli Caesari viimaseks ütluseks «Et tu, Brute?» (Ka sina, Brutus?), millega ta viitas oma sõbrale Marcus Brutusele, kes samuti osales temavastases vandenõus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles