Telekanali NTV andmetel oleks Venemaal võinud samuti juhtuda midagi sellist, mis toimus 24. märtsil Prantsuse Alpides kui Saksa lennufirma Germanwingsi piloot Andreas Lubitz tegi «enesetapulennu».
Video: ka Venemaal oleks võinud leida aset «enesetapulend»
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
8. aprill 2015, 16:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle kanali päevapoliitikasaates paljastati, et Venemaal suudeti 1994. aasta detsembris millegi sellise toimumist takistada.
Venemaa kaitseministeeriumi andmetel oli tegemist niinimetatud postilennuga, millega veeti posti, kuid samas ka sõdureid ja nende pereliikmeid.
Habarovskist Moskvasse lennanud lennuki TU-154 pardal oli rohkem kui 100 reisijat ja neli meeskonnaliiget. Järsku hakkas lennuk kaotama kõrgust ning mootorid seiskusid.
Telekanali andmetel teadsid seni sellest juhtumist Venemaal vaid vähesed ning seda on varjatud avalikkuse eest.
Telekanali NTV ajakirjanik intervjueeris piloot Aleksandr Karpenkot, kes oli sel lennul kapten.
Karpenkol õnnestus koos kahe kolleegiga päästa nii enda kui reisijate elu.
Lennu ajal paljastus, et kokpitis olnud lennumehaanik püüdis lennukit alla kukutada. Piloodid ei saanud esmalt aru, miks mootorid lakkasid töötamast ning lennuk langes 10 600 meetri kõrguselt 5000 meetri kõrgusele.
Kapten uuris sellel kõrgusel olles, kuhu saaks hädamaandumise teha, et päästa võimalikult palju inimesi. Siis lennati Krasnojarski krai kohal.
Olukord muutus kriitiliseks pärast seda, kui pilootide taga istunud kahest mehaanikust üks läks reisijate poolele natukeseks ajaks puhkama.
Kokpitti jäänud mehaanik nägi selles oma võimalust lennuk hävingusse paisata, sest ta manipuleeris mootorisüsteemidega.
Piloodid ei saanud aru, et lennuki kõrgusekaotus oli tingitud inimfaktorist. Kui teine mehaanik kokpitti tagasi tuli, sai ta aru, mida ta kolleeg teinud oli. Ta märkas, et kolleeg oli teinud kõike vastupidiselt sellele, mida teha oleks tulnud.
«Arvasime, et tekkis tehniline tõrge. Me ei arvanud, et mehaanik midagi manipuleeris,» meenutas Karpenko.
Kui Karpenko küsis mehaanikult, mida ta teeb, oli vastuseks vaikimine.
Kahtluse alla langenud mehaanik saadeti kokpitist välja ning pilootidel õnnestus 5000 meetri kõrgusel olles mootorid uuesti käivitada.
Pärast seda maandus lennuk kõige lähemal asuvale lennuväljale ning mehaanik anti miilitsatele ülekuulamiseks.
Alles pärast maandumist ja süsteemide kontrollimist sai kaptenile selgeks, mis oli juhtunud. Näiteks lennukimootorite kütusejaotussüsteem oli suletud. Kapten Karpenko sõnul ei panda seda hajameelsusest kinni.
NTV andmetel pääses massitapmist plaaninud mehaanik üsna kergelt. Ta viidi psühhiaatriahaiglasse kolmeks kuuks uuringutele ning lõpuks tunnistati terveks.
Pärast seda paluti tal kirjutada avaldus, et ta lahkub vabatahtlikult Venemaa lennuväest.