Foto, mis illustreerib Angelina Jolie pere traagilist ajalugu vähiga
3. aprill 2015, 15:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Näitlejanna Angelina Jolie, kas lasi eemaldada oma rinnad ja munasarjad, on vähi tõttu kaotanud kaheksa pereliiget.
Eelmisel nädalal avalikustas näitlejanna, et ta lasi eemaldada nii munasarjad kui munajuhad, mille tagajärjel tekkis tal varajane menopaus, kirjutab The Mirror. Angelina ema Marcheline Bertrand suri 2007. aastal munasarjavähki.
Angelina on kaotanud kokku kaheksa pereliiget, kellest kuus on 1977. aastal tehtud perepildil.
Angelina nõbu Francine, vanatädi Stella ja tädi Debbie surid rinnavähki. Vähk sai saatuslikuks ka vanaisa Rollandile ja onu Raleigh'le.
Neli aastat enne selle pildi tegemist suri Angelina vanaema Lois munasarjavähki. Sama haigus nõudis ka Angelina vanavanaema Virginia elu.
Debbie lesk Ron Martin, kes antud foto avaldas, asutas fondi Bertrand BRCA Foundation, mis aitab suurendada teadlikkust rinna- ja munasarjavähi eelsoodumust tekitavast BRCA geenimutatsioonist.
- Nõbu Francine (rinnavähi ohver)
- Vanatädi Stella (rinnavähi ohver)
- Vanaisa Rolland (higinäärmevähi ohver)
- Ema Marcheline Bertrand (munasarjavähi ohver) Tema süles on paariaastane Angelina.
- Tädi Debbie (rinnavähi ohver)
- Onu Raleigh (eesnäärmevähi ohver)
Jolie meenutas New York Timesis avaldatud südamlikus kirjatükis hetke, mil talle öeldi, et arst leidis märke varajasest vähist. 39-aastase staari sõnul oli uudis tema jaoks kohutav, kuid ta püüdis jääda rahulikuks.
«Helistasin oma abikaasale Prantsusmaale, kes oli paari tunni pärast juba lennuki peal. Selliste hetkede puhul on kaunis see, et kõik muutub kristallselgeks. Sa tead, mille nimel sa elad ja mis on tähtis. See on polariseeriv ja see on rahustav,» kirjutas Jolie.
Näitlejanna kirjeldas, kuidas ta läks sama kirurgi vastuvõtule, kes opereeris tema ema - viimati nägid nad teineteist siis, kui tema ema suri. Kohtumisel hakkasid mõlemad nutma.
«Samal päeval läksin kirurgi juurde, kes ravis mu ema. Nägin teda viimati siis, kui mu ema suri. Talle tulid pisarad silmi, kui ta mind nägi: «Sa näed nii ema moodi välja!» Ma hakkasin nutma. Siis naeratasime teineteisele ja olime ühel nõul, et oleme valmis tegelema mistahes probleemiga. Ma tean nüüd, et mu lapsed ei pea kunagi ütlema: «Mu ema suri munasarjavähki».»
