Pressiteated, mis võivad olla tõsi, kuid ei pruugi

Soome politseikajakad. Foto: Politsei Facebooki leht

Tänase naljapäeva, 1. aprilli puhul on mitmed firmad ja ettevõtted edastanud teateid, mis tunduvad tõepärased, kuid ei pruugi seda olla.

AHHAAs koorus 10 000. tibu!

Munadepühad saabuvad Teaduskeskusele AHHAA tänavu erakordse rõõmusõnumiga, sest meie neli aastat tagasi avatud tibulas koorus järjekorras 10 000. tibu.

Päevakangelase enda sõnul läks koorumisprotsess hästi ja pärast paaritunnist sündimisjärgset uinakut sai ta juba jalad alla.

«Tunne on suurepärane. Munakoore katki toksimisel tegin vahepeal küll pisemaid puhkepause ja pärast koorumist soovitasid vanemad tibud mul pisut jõudu koguda, ent praegu olen igati tegus,» teatas tibu.

Tibu märkis, et on uue elupaigaga hästi kohanenud ning jõudnud teiste tibudega juba tutvuda.

Intervjuu andmise hetkel oli tibulas parajasti lõuna, millest juubelitibu siiski osa ei võtnud.

«Kolmel esimesel päeval pärast koorumist me toidust ja joogist eriti ei hooli, sest sündides saame me piisaval hulgal toitaineid kaasa,» selgitas ta.

Hiljem vajavad broilerihakatised aga juba palju toitu. Tibusid toidetakse AHHAAs spetsiaalse tibutoiduga, mis sisaldab palju valke, mineraalaineid ja teisi vajalikke toitaineid.

Oma õnnelikust staatusest ei olnud tibu enne koorumist teadlik. AHHAA töötajate õnnitlusi vastu võttes edastas ta lihavõttesoovid kõigile, kes hakkavad nädalavahetusel pühi veetma.

«Ootan kõiki huvilisi pühade ajal endale külla,» lisas ta.

Kindlasti soovitab tibu kõigil külalistel sisse astuda ka elusaali kõrval olevale dinosaurusenäitusele.

«Teatavasti on saurused lindude kauged sugulased, nii et kui kedagi huvitab, kuidas nägid tibud välja miljoneid aastaid tagasi, siis saab saurusenäituselt selle kohta hea ülevaate,» jätkas staartibu.

Haudemunad, millest tibud kooruvad, saabuvad AHHAAsse Talleggist kaks korda kuus spetsiaalses termokastis. Seejärel säilitatakse mune veinikülmkapis, mis on tavakülmikust soojema sisetemperatuuriga. Haudemune tuleb hoida stabiilselt 15-16 kraadi juures.

Teaduskeskuses asendab hauduvat kanaema alguses täisautomaatne inkubaator, mis hoiab neid 37,7 kraadi juures. Kolm päeva enne haudumisperioodi lõppu viiakse munad inkubaatorist elusaali kunstema alla. Seal saavad kõik huvilised koorumisprotsessile juba ise kaasa elada.

Suursündmuse puhul on nädala lõpuni kõikidele sulelistele AHHAA majapilet tasuta. Tibude koorumisele ja toimetustele saad igapäevaselt kaasa elada live-kaamerast aadressil www.ahhaa.ee/tibud.

Uuring: Eesti põlevkivi on otsakorral - Eesti peab kiirkorras energiatootmise viima üle taastuvatele allikatele

Eesti Taastuvenergia Kojale laekusid täna Eesti Energiaallikate uuringu tulemused, mille kohaselt ei ole Eestil enam seni arvatud kogustes põlevkivi, millest energiat toota, mistõttu peab Eesti kiirkorras üle minema taastuvatel energiaallikatel põhinevatele energiatootmisviisidele.

Põlevkivi Kaevandajate Liidu sõnul vastab tõele, et põlevkivi mahtude hindamisel on varem vigu tehtud ja põlevkivi varud on otsakorral. Liit lisas, et põlevkivielektrijaamad on suutelised veel kuni nädala lõpuni elektrit tootma.

«Uuest nädalast peab algama Eestis uus ajajärk, kus elektrit toodetakse taastuvatest allikatest,» hindasid Põlevkivi Kaevandajate Liidu eksperdid.

Taastuvenergia Koja hinnangul võib kindel olla, et taastuvad energiaallikad Eestist veel otsa ei lõppe – päikest, tuult ja biomassi jagub energia tootmiseks veel tuhandeid aastaid.

Kuna põlevkivi kaevandamisest laekus riigikassasse märkimisväärselt keskkonnatasusid, tuleb nüüd ilmselt ka maksusüsteem ümber muuta ja kaaluda ka päikese, tuule ja biomassi maksustamist, et riigikassat edukalt edasi täita.

Igaüks, kes toodab tuulest või päikesest elektrit, peab tasuma maksu päikese ning tuule kasutamise eest. Senistele võrgutasudele lisandub ka päikese ülekande tasud, sest energiakaod Päikeselt Maani on suured ja see tuleb tarbijatel kinni maksta.

Eesti saab sellel rindel olla esimene, kes arvutab välja ülekande tasud Päikeselt ning seejärel kehtestab tootjatele maksud. 

Jõekalade liikumisvõimalused vajavad parandamist

Tänu KIKi rahastatud projektidele pääsevad lõhilased ja teised merekalad hästi Eesti jõgedesse kudema. Samas on jõekalade liikumine mere suunal jätkuvalt raske ning riik kaalub meetmeid, kuidas tagada ka kõigile kalaliikidele võrdsed võimalused. Ühe võimaliku variandina nähakse osade jõgede voolusuuna muutmist.  

«Keskkonnaministeeriumi poolt kalade seas läbi viidud rahulolu-uuring näitas, et merekalade ränne on tänu vooluveekogude seisundi parandamisele ning kalapääsude rajamisele hea. Sama ei saa aga öelda jõekalade kohta, kelle võimalused merre liikuda on raskendatud,» ütles KIKi juhatuse liige Lauri Tammiste.

Tema sõnul tuleb koostöös ihtüoloogidega ka sellele probleemile lahendus leida.

Koostöös kalandusekspertidega on kaalutud nii voolusuuna muutmist kui ka kalatrammide kasutuselevõttu, et tagada nii jõe- kui ka merekalade võrdne kohtlemine. Millistel jõgedel ja mis lõikudel voolusuuna muutmine parima efekti annaks, on täna veel vara öelda, aga töö selle nimel käib.

Taotlusvooru avanemisest annab KIK teada nii oma koduleheküljel kui ka üleriigilises meedias.

Süsteemivea tõttu enamtarbitud elekter tuleb tagastada

Möödunud kuul aset leidnud süsteemivea tõttu, jõudis paljude elektritarbijateni rohkem elektrit, kui ette nähtud.

Elektrum Eesti klienditeeninduse juhi Kristi Kõvaski sõnul juhtus süsteemis toimunud vea tõttu valearvestus ning paljude elektritarbijateni jõudis rohkem kilovatt-tunde elektrit kui oleks pidanud. Nüüd ootavad elektritootjad, et tarbijad neile elektri tagastaks.

«Elekter tuleb tagasi saata täpselt samade liinide kaudu, nagu see tarbijateni jõudis,» selgitas Kõvask.

Tema sõnul tuleb mõningatel juhtudel viia elekter otse tagasi tuugenite ja hüdrojaamade juurde, kus nõuetekohane tagastus vastava blanketi täitmisel kinnitatakse.

Elektri tagastamise jaoks avatakse lähipäevil ka spetsiaalsed teeninduspunktid, kuhu saab elektri tagasi tuua ka näiteks käsitsi. Vastu võetakse elektritagastusi alates 1kWh kuni 1 MWh-ni. Suuremate koguste tagastamine tuleb sõlmida kokkuleppel elektri tootjaga.

Jüri Ratas ja Rainer Vakra liituvad Eesti korvpallikoondisega

 Eesti Korvpalliliit otsustas täna kaasata Eesti rahvusmeeskonda kaks uut mängijat – Rainer Vakra ja Jüri Ratase. Mõlemad Riigikogu liikmed esindavad Eestit ka septembris Riias toimuval Euroopa Meistrivõistluste finaalturniiril.

Jüri Ratase sõnul tuleb tal Korvpalliliidu presidendi ja Riigikogu aseesimehena rahvuskoondist otsustavatel hetkedel toetada.

«Luban anda endast parima, et Eesti lippu Riias kõrgel hoida,» sõnas Ratas.

 Riigikogu liikme Rainer Vakra sõnul tunneb ta spordimehena tugevat kohustust koondisekutsele positiivselt vastata.

«Kui kutsutakse Eestit esindama, siis tuleb alati minna,» kinnitas Vakra.

 Korvpalliliidu peasekretär põhjendas muudatust asjaoluga, et uus FIBA Euroopa regulatsioon näeb ette võimalust seada EM finaalturniirile üles 12 mängija asemel 14 koondislast ning rõhutas, et koondisel on vaja liidreid nii väljakule, pingile kui riietusruumi.

 Kui vaadata teiste Euroopa riikide seas ringi, siis viimastel nädalatel on oma osalemist kinnitanud ka Dirk Nowitzki Saksamaa koondises, Tony Parker Prantsusmaa ja Hidayet Turkoglu Türgi koondises.

Peugeot kavandab sõidukit Marsile

Maailma Kosmoseagentuur ja Euroopa üks suuremaid autotootjad Peugeot sõlmisid kokkuleppe Marsil kasutatavate sõidukite loomiseks.

Heade kavatsuste kokkuleppe nime kandev dokument näeb ette Marsil kõlbliku sõiduki arenduse ning transpordi lähimale planeedile 2028. aastal. Sõidukid transporditakse Marsile detailidena ning komplekteeritakse kaaluta oleku tingimustes. 

Peugeot esindaja Balti riikides avaldas heameelt, et koostööpartneriks valiti just Peugeot. Kokkuleppe eelduseks oli Peugeot poolt kogutud väärtuslik info Dakari kõrberallilt. Sisuliselt oli tegemist esimese testsõiduga – täiustamist vajab veel mootor ja käigukast. 

Sõiduki funktsioon saab Marsil olema sama mis Maal, see on nii praktilise sõiduvahendi kui emotsiooni loojana igapäeva, oluliselt erinevad on aga sõiduolud, kuna lähima poolsajandi jooksul eraldi teede loomist marsimissioon ette ei näe.

Autod nagu ka inimesed, jäävad praeguse info kohaselt Marsile.

Tallinna Sadam  sõlmis riigiga kokkuleppe  mandri ja Eesti suursaarte vahelise lennuliikluse  teenindamiseks

Vastavalt kokkuleppele Eesti riigiga hakkab  alates 1.oktoobrist 2016 AS Tallinna Sadam juba varem kokkulepitud laevaühenduse kõrval teenindama  ka lennuliiklust Eesti suursaarte ja mandri vahel.

AS Tallinna Sadam juhatuse esimehe Ain Kaljuranna sõnul  oli  riigil soov koondada kogu mandri ja saarte vaheline liikluse organiseerimine ühe ettevõtte kätte. Antud muudatus aitab efektiivsemalt tagada  teenuse pakkumise ning loob paremad võimalused teenuse tarbijatele.

«Saaremaa ja Hiiumaa elanikud ning saarte külalised  saavad alates 1.oktoobrist 2016 kasutada kombineeritud võimalusi liiklemiseks mandri ja saarte vahel, näiteks sõites üks ots laevaga ning teine ots lennukiga,» selgitas Kaljurand.

Ain Kaljuranna  teatel plaanib AS Tallinna Sadam lennuliikluse teenindamiseks vajalikud lennukid tellida   samadelt ettevõtetelt, kes ehitavad sadamale ka laevad ehk Remontowa tehaselt Gdanskist ning Sefinelt Türgist.    

»Peame mõtlema oma ettevõtte kõrval ka oma koostööpartneritele, kes samuti vajavad uusi väljakutseid.  Tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas otsivad ettevõtted uusi võimalusi oma toodete ja teenuste arendamiseks. Nagu Tallinna Sadam saab kätt proovida nii laeva kui lennuliikluse organiseerimisel, siis laevatehased jällegi laevade kõrval ka lennukite ehitamise näol,» märkis Kaljurand.

Otsuse tegemisel laevatehaste kasuks mängis rolli ka hiljuti väljakuulutatud parvlaevade nimekonkurss.  

«Nüüd saame laevadele pakutavaid nimesid ära kasutada ka lennukitele nimede panemisel ning selleks otstarbeks ei ole vaja uut konkurssi välja kuulutada, pealegi oleme otsustanud kasutada nii laevade kui lennukite puhul sarnaseid sisekujunduselemente,» lisas  Kaljurand.

Uuendusena saab lennukite pardal olema ka lennukikapten hüljes Ülo mängutuba lastele.

Alates 1.oktoobrist 2016 saab mandri ja saarte vahel liikuda kokku 4 uue parvlaeva ning 2 uue lennukiga.

Grillfesti uudispomm: Jamie Oliver avab festivali seatapuga

Reedel, 12. juunil, Pärnus Vallikääru aasal algav kahepäevane toidukultuurifestival Hea Toidu Festival - Grillfest saab oma piduliku alguse ilmakuulsa koka Jamie Oliveri läbiviidava workshopiga, kus staarkokk tutvustab Inglise seatapukultuuri. Tunniajane show toimub festivali E-Piima juustulaval algusega kell 11 ja lõpeb täistunnil sealsamas ühise söögipalvega eesti ja inglise keeles.

Festivalile sissepääs on tasuta, aga Jamie osalemise ja reisikulude katmiseks on korraldajad sunnitud kehtestama pileti ehk spetsiaalse Jamie autogrammiga käepaela, hinnaga 100€. Piletite müük toimub festivali infopunktis kohapeal, tasumine sularahas. 

Festivali korraldaja Auris Rätsep selgitab: «Jamie käepaela omanikud saavad mõlemal festivalipäeval kõkides Grillfesti restoranides süüa nii palju sealiha kui jaksavad, kusjuures lisa maksta ei ole vaja. Festivalil osalevad suured lihatootjad, Eesti Kultuurse Seatapu Seltsi (EKSS) liikmed Rakvere Lihakombinaat, Atria, Saaremaa Lihatööstus ja Arke toovad selleks tarbeks kohale eraldi konteineri 2000 kilogrammi eestimaise sealihaga, mis küpsetatakse ja millest peaks jätkuma tuhandetele käepaela omanikele. Sööge ja nautige rahulikult, trügida ei ole põhjust!»

Endine lihameister ja Jamie Oliveri maaletooja Enn Tobreluts soovitab: «Lastele ja nõrganärvilistele me sooduspileteid ei tee, sest see show ei ole neile. Jamie kui staari erinõudmine on, et Inglismaalt tooksime kohale spetsiaalse punase briti sea, kaaluga kuni 100 kg. See leiab oma lõpu rahva silme all, festivali pelava ees suurel muruplatsil. Põhiline erinevus Eesti ja Inglise seatapukultuuris on see, et inglased teevad seda iidse kombe kohaselt väga viisakalt: samal ajal räägitakse ilmast, kusjuures raske töö juurde rüübatakse alati teed, olenemata kas seatapp toimub kell 5 või muul ajal. Tulge kindlasti vaatama, sest see on ainulaadne võimalus staarkoka ja tapetud seaga üheskoos pildile saada!»

Lennusadam palub abi laeva lossimisel

Eesti Meremuuseum annab teada, et seoses logistilise eksitusega on Lennusadamasse ootamatult saabunud Libeeria lipu all sõitev kuivlastilaev Matoca.

Laeva põhilast on kohv, mis arusaadavalt vajab kiiresti lossimist ehk maha laadimist.  Kuna Lennusadamas puuduvad kraanad ja muu vajalik tehnika, palub Eesti Meremuuseum kõiki vabatahtlikke võimalusel appi laeva lossima. Kõigil vabatahtlikel palume võimalikult kiiremini koguneda Lennusadama kail.

Soome politsei uus õhujõud - 250 kajakat

Eesti politsei kirjutab oma Facebooki lehel, et Soome politsei sai täna oma õhujõud, kui tööd alustasid 250 politseikajakat. Kaamerate ja raadiojaamadega varustatud kajakad aitavad tagada Helsingis avalikku korda ja valvavad liiklust. Politseikajakad on iseäranis tõhusad kiiruskaamerate peal töötades, kus nad saavad mõõta vastassuunas sõitvate autode kiirust. Eriti märkamatud on salakajakad, kes ei kanna politsei logo ega varustust. Kui katse õnnestub, loodab Soome Politseiamet kasutada kajakaid ka mujal Soomes ning värvata juurde teisi linnuliike.

Soome laht Viru mereks

Tartu Ülikooli kohanimenõukogu teeb ettepaneku nimetada Soome laht Viru mereks, et Eestit ümbritsevate merealade toponüümika lähtuks selgemini kohalikust algupärast ja geograafiast.

Nii oleme oma keeleruumis suutnud oma hõimurahva mälestuseks ennistada Liivi lahe toponüümi nõukogude perioodil juurutatud Riia lahe asemel. Ka lätlaslik Irbe väin on asendunud Kura kurguga. Lätlastega peetavas toponüümikasõjas tuleb aga Väina (Daugava) ja Koiva (Gauja) jõe nime aussetõstmisega veel tööd teha. Teravam nimeküsimus vajabki lahendamist riigi põhjaosas. Aastasadu oleme pidanud taluma asjaolu, et meie põhjapiiriks on Soome laht. Nüüd on aeg nimetada see ümber Viru mereks, inglisekeelsena Gulf of Vironia. Tänaseks on Viru (Viro) mere toponüüm kasutusele võetud juba võru keeles ning eesti kirjakeel võiks olla järgmine, kus see rakendamist leiab.

Pealtnäha tähtsusetu kohanimeküsimus võib teatud olukordades osutuda vägagi põhimõtteliseks. Näiteks, kui üldises euroopalikus teadmises valitseb mõtteviis, et Korea poolsaare kaks osa ei saa üksteisega läbi, siis Korea poolsaarest itta jääva vetevälja nimetamisel on need kaks riiki üksmeelsed. Nad kutsuvad ala Idamereks, olles radikaalselt vastu selle veekogu Jaapani mereks nimetamisele. Kaks Koread ei suuda ega taha tunnistada, et mere nimi on pandud igipõlise konkurendi järgi. Kui küsimus on tulnud arutluse alla ÜRO vastavasisulistel kõnelustel, lahkuvad kaks Koread üksmeelselt kõnelustelt, hoolimata sellest, et muude küsimuste puhul oldaks nõus kohe sõdima hakkama. Selle väikese, kuid tähendusrikka nüansi tõttu pole olemas näiteks Jaapani mere ametlikku rahvusvahelist merekaarti.

Cinamoni külastajale aprilli alguseks üks tasuta popkorn

Et aprill algaks eriti jõudsalt ja uue kuu filmid saabuksid erilise emotsiooniga ning imepärase maitseelamusega, ootab kõiki 1. aprilli Tartu kino Cinamon külastajaid soovi korral koos piletiostuga üks täitsa tasuta popcorn. Cinamoni kinopere kinnitab, et  popkorn on värske, kohapeal valmistatud ning kättesaamise hetkel veel mõnusalt soe.  Kinosnäki saamiseks küsi kohapeal julgelt Cinamoni kinokassast «Palun üks 1. aprilli tasuta üks väike popkorn» , millele kino tragid klienditeenindajad teadlikult reageerivad. Kohapeal on popkornile võimalik peale raputada ka tasuta imetolmu, mis teeb saadud kinokõrvasest eriti mõnusa ja erilise maitsega ampsu.

Rae vallavalitsus kolib Peetrisse ehitatavasse kõrghoonesse

Rae vallavanema Mart Võrklaeva sõnul on värskelt tehtud otsusel kolida Peetrisse mitu põhjendust. Peetri on Rae valla kõige suurema elanikearvuga asum, mis tähendab, et kõige rohkem lahendust vajavaid muresid asub Peetris.

«Peetris on tegutsemas ka tegus alevikuaktiiv, kellega saame tihendada koostöösuhteid.Tahame olla veelgi lihtsamini kättesaadavamad ning avatumad, sest tänapäeva ellujäämise üks võti on suhtlemine ja koostöö,»  kõneles vallavanem.

Uue asukoha poolt rääkis otsustusprotsessis kaasa veel see, et Peetri asub vallaelanike hulgas aktiivselt kasutusel oleva maantee läheduses ning Peetris asumine võimaldab kõigil meie elanikel lihtsalt ka vallamajja sisse astuda.

Peetri poolt rääkis ka ühe arendaja väga hea pakkumine, mis aitab oluliselt majanduskulusid kokku hoida. Vallavalitsusele ehitatakse ruumid nullenergia hoonesse, mis vastab igati 2019. aastast ühiskondlikele hoonetele kehtima hakkavatele nõuetele.

Kingitus.ee toob turule uue ja täiesti ausa monotüki, mille peaosas on staarvang Anna-Maria Galojan!

Täiesti ainulaadse elamusena saab nüüdsest Harku naistevanglas nautida teatrit koos gurmee-õhtusöögiga. Põnev õhtu «Tõeliselt kriminaalne õhtusöök»  koosneb kahest osast: Anna-Maria Galojani monotükist, mis on kirjutatud tema teose «Kuidas minult varastati miljon» põhjal, ning õhtusöögist vangla moodi, millesse kuuluvad: supp, praad, magustoit ja leib ning loomulikult klaas vett.

Meie andmetel on Galojan esietenduseks juba valmis ning lühikese ettevalmistusaja pärast ei kurda. Näitlemisoskus olevat daamil lausa veres ning oma oskusi on ta lihvinud isegi Londonis. Naistevangla ootab samuti juba elamust pikkisilmi, ning nende sõnul on see heaks viisiks vanglat ka laiemale üldsusele uudsest küljest tutvustada.

«Monotükid, stand-up komöödiad ja kriminaalsed õhtusöögid on praegu väga moes ja lähevad inimestele hästi peale. Meie otsustasime tulla välja aga millegi täiesti erakordsega, millesarnast ei leidu terves Euroopaski,» ütles Kingitus.ee turndusjuht Liis Udris. Tema sõnul on piletid esietendusele juba välja müüdud.

Itella SmartPOST viib autovabal päeval pakid kohale ühistranspordiga

Itella SmartPOST tähistab täna autovaba päeva. Kõik ühe linna siseselt saadetavad postipakid viiakse sel päeval kullerite poolt pakiautomaatidesse ühistranspordi või jalgrattaga.

«Eelkõige tähendab see lisatööd suuremates linnades, kus pakisaatmist ühe linna siseselt on rohkem ning vahemaad pikemad,» rääkis Itella SmartPOSTi tegevjuht Risto Eelmaa.

Autovaba päeva tähistamiseks on ettevõte palganud üle Eesti juurde nelikümmend kullerit.

«SmartPOSTi pakiautomaadid asuvad kaubanduskeskuste sisepindadel ning need jäävad ka ühistranspordiga lihtsasti ligipääsetavatesse kohtadesse. Mõnel juhul tuleb siiski lisaks ühistranspordile pakkide kohaleviimiseks kasutada ka ettevõtte sümboolikaga siniseid jalgrattaid,» lisas Eelmaa.

Estonian Air uuendab oma lennukiparki

Alates 1. aprillist 2015 täieneb Estonian Airi lennukipark Eesti käsitööliste valmistatud uute kuumaõhupallidega. Esialgu on plaanis tellida 5 kuumaõhupalli ning aasta lõpuks kogu lennukipark välja vahetada.

Estonian Airi juhatuse liikme Indrek Randveeri sõnul tegi lennufirma sellise otsuse, et vastu tulla klientide soovile nautida mugavamat lendu.

Uut lennukogemust saavad reisijad nautima hakata juba 2. aprillist. Kõik selle nädala reisid toimuvad Randveeri sõnul ainult kuumaõhupallidega.

Kuumaõhupalli eelised lennukiga võrreldes:

lennuk vajab tunnise lennu jaoks 25kg kütust, kuumaõhupall vaid 10 kilogrammi, lennukiga võrreldes on kuumaõhupalli õhkutõus vaevu tuntav, kuumaõhupalliga lendamine on palju hääletum, kõikidele Tallinna elanikele on lennusõit tasuta, istekohad pallis ei ole nummerdatud – igaüks saab valida omale meelepärase koha, palavate ilmadega töötab ventilatsioon ka ilma elektrita ja palliga lennates umbne ei hakka.

Lisaks eelpool mainitule saab kogu lennusõidu vältel nautida kaunist maastikku, rahulikult puhata ja lõõgastuda ning õhtutundidel ka romantilist tähistaevast jälgida. Kõige põnevam on see, et iga lennu sihtkoht on üllatus, sest kogu lennu pikkus ja maandumine olenevad tuule suunast ning kiirusest.

Miks 1. aprill ikkagi naljapäev on? Põhjus  peitub Rooma paavstis ja kalendris. Mitmetes iidsetes kultuurides sai uus aasta alguse kevadel, 1. aprillil. Rooma paavst Gregorius XIII (1502 - 1585) tegi aga kalendrireformi, millega viis aasta alguse 1. aprillilt 1. jaanuarile.

See tekitas segadust, sest oli palju neid, kes soovisid uut aastat tähistada ikka 1. aprillil. Uue kalendri pooldajad hakkasid neid haneks tõmbama ning nende kulul nalja viskama nimetades «vanamoelisi» narrideks.

Mitmetes keeltes kannab 1. aprill narripäeva nime.