Kevad muutub iga aastaga 30 sekundi kuni ühe minuti võrra lühemaks

New Yorgis asuva Goddardi kosmoseinstituudi juht Gavin Schmidt selgitas, et põhjapoolkeral on kevad lühenenud ning suvi selle arvelt pikenenud, kirjutab Live Science.

 2015. aastal on suvi kõige pikem aastaaeg, kestes 93,65 päeva, suvele järgneb kevad 92,76 päevaga, siis sügis 89,84 päevaga ning talv 88,99 päevaga.

New Yorgi astronoomi Larry Gerstmani sõnul kaotab kevad aega suvele ja talv sügisele.

3000. aastaks on põhjapoolkeral aastaaegade kestvus muutunud: suvi kestab siis 93,92 päeva, kevad 91,97 päeva, sügis 90,61 päeva ning talv 88,74 päeva.

Öö ja päeva pikkus ning aastaajad vahelduvad, kuna Maa tiirlemisel ümber Päikese säilitab Maa pöörlemistelg oma kaldu asendi Maa orbiidi tasandi suhtes.

Kui Maa põhjapoolkera on kallutatud Päikese poole, siis saab põhjapoolkera rohkem päikest kui lõunapoolkera. Kui aga Maa lõunapoolkera on rohkem Päikese poole, siis saab lõunapoolkera rohkem päikesevalgust. Kevadel ja sügisel on seis võrdne.

Kui Maa pöörlemistelg oleks orbiidi tasandiga risti, siis ei oleks öö ega päeva pikkuste muutust ega ka aastaaegade vaheldumist.

Kevade lühemaks muutumise põhjus peitub asjaolus, et Maa pöörlemistelg muudab asendit.

Tuhandete aastate jooksul muutub see aga aina nähtavamaks.

Gerstman tõi näite, et 8680. aastal on kevade pikkus 88,5 päeva ehk neli päeva lühem kui 2015. aasta kevad. Pärast seda aastat hakkab kevad aga jälle pikenema.

Aastaaegu mõjutavad veel mitmed aspektid nagu näiteks see, et Maa ei liigu ümber päikese ideaalsel ringil, vaid ellipsil. See tähendab, et meie planeet ei ole Päikesest alati samal kaugusel.

Kui Maa on periheelionis, siis on ta Päikesele kõige lähemal orbiidil ehk Päikesest umbes 148 miljoni kilomeetri kaugusel. Kui Maa liigub Päikesest kõige kaugemal orbiidil ehk apheelionis, siis on ta Päikesest umbes 153 miljoni kilomeetri kaugusel.

Kosmilises mõistes on Maa periheelioni ja apheelioni vahe väike, vaid viis miljonit kilomeetrit ning Maal elavavad inimesed ei tunneta seda. Samas aga mõjutab see vahe Maa liikumist ta orbiidi. Maa liigub Päikesele lähemal olles kiiremini kui kaugemal olles.

See mõjutab ka aastaaegu, sest Maa liigub oma orbiidil kõige kiiremini detsembri ja märtsi vahelisel ajal.

Teadlased tõid näite, et 1246. aastal jõudis Maa periheelioni 22. detsembril, sel aastal aga 4. jaanuaril.

3000. aastal leiab periheelion aset 20. jaanuaril, kuid 4000. aastal juba 7. veebruaril.

Periheelioni jõudmine langeb aga 6430. aastal kokku kevadise pööripäevaga.

Maa pöörlemise ja tiirlemise muutused on need, mis mõjutavad seega aastaaegu, kaasa arvatud kevade pikkust.