Päikesevarjutus ajab loomad-linnud segadusse?

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päikesevarjutus
Päikesevarjutus Foto: SCANPIX

Täna näeb maailma mitmes paigas päikesevarjutust, kuid see kosmiline fenomen võib loomad-linnud segadusse ajada

Eriti mõjutab see öise eluviisiga loomi ja linde nagu näiteks öökulle, kes päevase magamise ajal on hoopis erksamad, edastab Daily Mail.

Päevased loomad nagu näiteks lambad ja lehmad aga muutuvad uimaseks ja võivad tahta magada. Loomateadlased on juba varasemate päikesevarjutuste ajal täheldanud, et laululinnud lõpetavad siis laulmise.

Mailma erinevad loomaaiad on loomade-lindude erakordseks käitumiseks valmistunud.

Täielikult näeb nüüdset päikesevarjutust Fääri saartel ja Teravmägedel, 90 protsendi ulatuses aga Gröönimaal. Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Aasias on seda näha osaliselt.

Astronoomide sõnul ei pruugi osalise päikesevarjutuse ajal väga pimedaks minna, kuid loomad siiski tunnetavad päevavalguse vähenemist ajal, mil seda ei peaks juhtuma.

«Koduloomad võivad päikesevarjutuse ajal pessa või varjulisse kohta pugeda nagu nad teevad seda tavaliselt öisel ajal. Loomadel on keskkonna ning öö ja päeva vaheldumise tunnetus inimeste omast parem ning nad tunnevad, et midagi ebatavalist on toimumas,» selgitati.

Päikesevarjutus mõjutab ka lemmikloomi nagu koerad ja kassid, kes võivad ebatavaliselt käituma hakata.

Indias tehtud uuringu kohaselt muutuvad mesilased päikesevarjutusel aktiivsemaks. Uuriti, mis juhus mesilastega 1955. juunis toimunud päikesevarjutuse ajal ning ilmnes, et varjutuse kõrgfaasis oli tarust lennus 150 mesilast tavapärase 25 asemel.

Arvatakse, et sama võib toimuda ka nüüdse päikesevarjutuse ajal mõnes teises paigas, kus varjutus näha on.

2001. aasta päikesevarjutuse ajal jäid kõik Arizona osariigi rändrohutirtsud korraga vait.

Asjatundjate sõnul ei mõjuta päikesevarjutus ainult suuri loomi, vaid ka väga väikeseid, kes keskkonnamuutusi isegi intensiivsemalt tunnetavada.

Ekspertide sõnul reageerivad loomad varjutuse ajal tekkinud temperatuurilangusele ning jäävad vait ja peidavad ennast, et kehatemperatuur normaalne hoida ning energiat mitte raisata.

See ei kehti aga putukate kohta, kes pidevas kommunikatsioonis ning selle tõttu käituvad vastupidiselt.

1973. aastal oravatega tehtud uuring aga näitas, et need loomad muutusid üliaktiivseks ning jooksid varjutuse ajal vahetpidamata.

Konnade puhul on samuti segadust täheldatud, kuid nad lõpetasid krooksumise siis, kui päike uuesti nähtavale ilmus.

Mitmete varasemate päikesevarjutuste ajal on märgatud ja uuritud loomade-lindude ebatavalist käitumist ja segadusse sattumist, kuna nad ei saa enam aru, kas on päev või öö.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles