Kanada lääneosast Albertast leitud ameerika piisonite iidne tapmispaik paljastas uut informatsiooni Põhja-Ameerika iidsete elanike ja nende eluviisi kohta.
Kanadast leiti kiviaegne piisonite tapamaja
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
16. märts 2015, 17:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuring näitas, et piisonite aju kasutati hiljem nahaparkimisel, edastab YLE.
Arheoloogid leidsid lisaks 65 piisonijäänusele ka üle 100 nahkade parkimiseks mõeldud tööriista. Uurijaid üllatas asjaolu, etenamik neist olid kivist, mida leidub vaid Põhja-Dakotas, mis on Alberta kiviajastu tapamajast 1000 kilomeetri kaugusel.
Eriliseks leiuks olid püstasendisse pandud piisoniluud, millel arvatakse olevat mingi religioosne tähendus.
Üks kompositsioon koosnes sääreluust ja selle ümber asuvast neljast lõualuust, hambad üleval. Teises luudekompositsioonis oli kolm jäsemeluud kolmnurgas.
Luudekompositsioonid ei olnud maapinnal, vaid sügaval pinnases.
Piisonite terveid koljusid ei olnud leiukohas üldse. Ekspertide arvates need lõhuti, et ajud kätte saada, sest keedetud ajumassiga pargiti nahku.
Piisonite tapmispaik asub Kanada-USA piiri lähedal Fincastle`is.
Kanada Lethbridge`i ülikooli arheoloogi Shawn Bubeli sõnul on Fincastle`i ala sattunud mitu korda aardeküttide ohvriks. Teadlased said umbes kümme aastat tagasi iidsest leiust teada ning alustasid koheselt päästekaevamistele.
65 piisonist on säilinud üle 200 000 luu. Teadlased arvavad, et loomad tapeti ja nüliti ühekaupa. Süsinikmeetodil uurimine näitas, et see juhtus millalgi 500 aastat eKr.
Luudel olevad märgid viitavad, et iidsed asukasid kasutasid kõik ära, kaasa arvatud looma rasva, sisikonna ja luuüdi.
Põhja-Ameerika iidsed elanikud valisid jahipidamise ja loomade tapmise paiga nutikalt. Piisonid tulid soisele alale jooma ja nad aeti lõksu.
Legendide kohaselt tapsid indiaanlased piisoneid ajades neid kaljult alla või koopasse. Bubeli sõnul Fincastle`is seda ei toimunud.
Leitud nooleotsad lubasid arvata, et piirkonnas oli kaks hõimu. Osa hõimudest saabus Fincastle`isse praeguse USA kahe Dakota osariigi aladelt, teised olid seal juba varem.
Need kaks kultuuri segunesd ning ühiskultuuris on mõlema kultuuri jooni.
Leitud tööriistadest ja nooleotstest enamik oli tehtud Põhja-Dakota Kinfe`i jõe äärsetest kivimitest. See tekitas arheoloogides küsimuse, kas piisonitekütid saabusid tuhantete kilomeetrite kauguselt.
Võimatu see ei ole, kuid on veel teine selgitus. Tegemist võis olla kaubavahetusega, milles nooleotsad ja tööriistad anti käest kätte kuni need jõudsid Alberta aladele.
Bubeli teooria kohaselt oli Fincastle´i algupärastel küttidel seega otsene side Lõuna- ja Põhja-Dakota aladel elanud hõimudega. Võimalik, et Alberta hõimu kauged esivanemad olid USA Dakota aladelt pärit.
Arheoloogide sõnul tuleb teha lisauuringuid, et seda kindlaks teha.