Vene meedia süüdistab Rootsi endist välis- ja peaministrit Carl Bildi selles, et ta on USA Luure Keskagentuuri (CIA) agent, kes soovib maksta kätte kuningas Karl XII kaotuse eest 1709. aasta Poltava lahingus.
Venemaa: Carl Bildt tahab Karl XII kaotuse eest kätte maksta
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
13. märts 2015, 11:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rootsi kaitseuuringute keskuse sõnul langes Carl Bildt Venemaa laimukampaania ohvriks, edastab The Local.
Venemaa meedias ilmus artikleid, milles öeldi, et Bildt kogus Venemaa kohta luureandmeid kättemaksuks 306 aasta eest toimunud lahingu kaotuse pärast.
Carl Bildt aitas luua Euroopa Liidu Idapartnerlus programmi. Selle eesmärgiks on tihendada Armeenia, Aserbaidžaani, Gruusia, Moldova, Ukraina ja Valgevene koostööd ja integratsiooni EL-iga.
Ukraina kriis sai alguse kaks aastat tagasi põhjusel, et riigi tollane president Viktor Janukovõtš ei soovinud sõlmida Euroopa Liiduga kaubanduslepet. Tema eesmärgiks oli Ukraina lähenemine Venemaale.
Rootsi meedia andmetel käivitati siis Venemaal välisriikide juhtide laimamiskampaania.
Venemaa Russia 1 telekanali saade «Vesti Nedelja» kirjeldas Bildti kui kättemakushimulist CIA spiooni ning kritiseeris Rootsi kultuuri, kaasa arvatud lastesaadet, kus on tegelased Biss ja Kaj.
Rootsi riigitelevisoonis on eetris lastele kehafunktsioone tutvustav saade, kus on tegelasteks kanalisatsioonis elavad «piss» ja «kaka».
Vene meedia arvates on Rootsi imelik ning ei ole oma arusaamadelt normaalne Euroopa riik.
Carl Bildt ei ole tema vastastele süüdistustele vastanud.
Rootsi kaitseministri Peter Hultqvisti sõnul on Venemaa aina ohtlikumaks muutunud ning selle tõttu suurendavad nad kaitsekulutusi.
Wikipedia: Poltava lahing toimus Vene ja Rootsi vägede vahel Põhjasõja ajal Ukrainas Poltava linna lähedal 8. juulil 1709.
6. mail 1709 piirasid Rootsi väed, umbes 30 000 meest kuningas Karl XII juhtimisel Poltava ümber. Mai lõpus jõudsid Poltava lähedale Vene väed peajõud eesotsas tsaar Peeter I, umbes 42 000 mehe ja 72 suurtükiga.
8. juuli ööl tegid Rootsi väed Carl Gustaf Rehnskiöldi (1651–1772) juhtimisel rünnaku, kuid nad löödi Vene vägede suurtükitulega tagasi. Rootslased kaotasid 9234, venelased 1345 meest.
Rootsi vägi, umbes 16 000 meest, kapituleerusid 11. juulil Perevolotšina juures ning kuningas Karl XII põgenes Türgisse.