Video: maailma vanimad muumiad on hakanud lagunema ja limaseks muutuma

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Chinchorro muumiad
Chinchorro muumiad Foto: Wikipedia.org

Tšiili ja Peruu aladelt leitud maailma vanimad muumiad on hakanud lagunema ning neile on tekkinud tume limakiht. 

Teadlaste sõnul on 7000-aastaste Chinchorro muumiate hävinemise põhjuseks kliimamuutus, edastab Live Science.

Chinchorro hõimud olid kütid-korilased, kes elasid tänapäeva Tšiili ja Peruu aladel umbes 2000 aastat enne seda kui Egiptuse tsivilisatsioon alguse sai.

Harvardi ülikooli  teadlaste andmetel pärineb vanim muumia aastast 7020 eKr ning vanuselt järgmised umbes 5050. aastast eKr.

Tegemist on samas maailma kõige vanemate muumiatega, millest suur osa on seni säilinud.

120 Chinchorro muumiat asuvad Tšiilis Aricas Tarapaca ülikooli arheoloogiamuuseumis.

Viimasel kümnel aastal on aga nende juures märgatud lagunemise märke. Muumiate nahk on muutunud tumedaks ja limaseks.

«Viimase kümnendiga on nende lagunemisprotsess olnud väga kiire. Otisme, mis seda põhjustab ning püüame päästa, mida päästa annab,» teatas muuseumi esindaja Marcela Sepulveda.

Harvardi ülikooli bioloogi Ralph Mitchelli sõnul on muumiate lagunemise põhjuseks mikrobioloogilised protsessid. Muumiatel on hakanud vohama bakterid, mida varem neil ei olnud.

Tegemist ei ole iidsest ajast inimjäänustele jäänud bakteritega, vaid nüüdisaegsetega, mida leidub iga inimese nahal.

Need mikroobid elavad üsna niiskes keskkonnas, samas on Aricas üsna kuiv ja kuum, sest see paikneb Atacama kõrbes.

Viimastel aastatel aga olevat Arica kliima muutunud niiskemaks ning see võib olla bakterite vohamise põhjuseks.

Mitchell lisas, et kui Chinchorro muumiaid ei hoita neile sobiva kliimaga tingimustes, siis mikroorganismid «panevad nad nahka».

Teadlased otsivad võimalusi nende muumiate päästmiseks ja säilitamiseks.

Asjatundjate hinnangul võib Atacama kõrbes olla veel palju selliseid muumiaid.

«Kliimamuutus hävitab kultuuripärandit, kuid tuleb leida viis selle ennetamiseks,» jätkas asjatundja.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles