Edgar Savisaar: Eino armastus oma publiku vastu oli siiras, tugev ja tingimusteta

Meisi Volt
, Reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Edgar Savisaar ja Priit Toobal
Edgar Savisaar ja Priit Toobal Foto: Liis Treimann

Eile õhtul lahkus elavate seast 85-aastane näitleja, lavastaja ja teatrijuht Eino Baskin. Legendaarset meest meenutab ka Tallinna linnapea Edgar Savisaar.

Meie hulgast on lahkunud näitleja, lavastaja ja teatrijuht Eino Baskin. Kui kellegi kohta saab öelda armastatud näitleja, armastatud lavastaja või armastatud teatrijuht, siis Eino Baskin oli kõike seda. Eino armastus oma publiku vastu oli siiras, tugev ja tingimusteta ning rahva vastuarmastus jäägitu. Eino Baskin astus meie põlvkonna teadvusse näitlejana. Mullegi meenuvad Mitrofanuška Fonvizini «Äbarikust» või kapten Belski Lutsu «Tagahoovist». Kes meist ei mäletaks Al Lewist Neil Simoni «Päikesepoistest» ja hurmavat Gustav Heinki Hermann Bahri komöödiast «Mees, naine ja kontsert». Muidugi on need vaid mõned meenutused Eino Baskini suurepärastest näitlejatöödest.

Eino Baskin oli meie rahvusliku huumori- ja satiirižanri loojaks ja edasiviijaks nii teatris kui estraadil, nii televisioonis kui raadios. «Meelejahutaja» trupi loomine ning arvukad raadiosaated ja rahvast pisarateni naerutanud ja südame põhjani liigutanud teleprogrammid moodustavad väärika osa Eesti sõnakunsti ajaloost. Kogu see töö algas, kulges ja püsis elus tollase režiimi kiuste tänu Eino professionaalsusele ning jätkus Eesti Vabariigi taastamise järel.

Harva leidub teatritegijaid, kes on loonud kaks teatrit. Eino Baskin oli üks niisugustest unikaalsetest teatrimeestest. 1980. aastal sündis Eino Baskini eestvedamisel uus teater -  Vanalinnastuudio. Ta sai teatri loomisega hakkama ajal, kui selleks puudusid igasugused eeldused. Tema juhtimisel töötas teater mitu aastakümmet, kuni see 2004. aastal likvideeriti, trupp sunniti teatrimajast lahkuma ja koondati. Vabaks jäänud näitlejatest ja tehnilistest töötajatest moodustus Eino loodava uue teatri Vana Baskini teatri tuumik. Unistus päris omast teatrimajast jäi aga kahjuks unistuseks.

Lavastajana valdas Eino Baskin ühena vähestest Eestis komöödia- ja satiirižanre. Peen huumor ja terav, kuid mitte solvav ja mõnitav huumor ja vahe, kuid mitte alandav satiir jõudsid tema käe alt vaatajateni kantuna soovist meid ja meie elu paremaks ja tervemaks muuta. «Prügikasti» etendused on hiilgavaks õpikunäiteks neile teatriinimestele, kelle hinges peitub soov poliitilist teatrit viljelda.

Muidugi tuli kõigi nende pingeid täis aastate eest maksta ränka hinda. Tervis tuletas end õige mitmel korral valusal kombel meelde. Aga Eino oli võitleja nii teatris kui elus.

Tallinna aukodanik ja Tallinna Vapimärgi kavaler aastast 2010  ja Keskerakonna liige 1998. aastast  Eino Baskin armastas kaasa rääkida nii kunstis kui elus, olla elu tuiksoonel ja tunda aja ja ajastu pulssi.

Ma olen kaotanud sõbra ja võitluskaaslase. Mõelgem leinas kõigele sellele, mida Eino Baskin on meile andnud näitlejana, lavastajana, teatrijuhina, poliitikuna – ühesõnaga loojana, kelle elu mõtteks ja sihiks oli parem tulevik.   

Eino Baskinit usaldati, rahvas andis valimistel mitmel korral talle oma hääled, sest teadis, et Baskin ei olnud ainult näitleja, ta seisis õige asja eest kuni lõpuni. Ma olen väga uhke, et võin ennast lugeda Eino sõprade hulka kuuluvaks. Tema on olnud minu elu üks suuremaid elamusi. Nüüd on temast saanud ajalugu meie kõigi jaoks.

Copy
Tagasi üles