Marsil oli kunagi oma «Atlandi ookean»

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arvutijoonistus Marsist, milline ta oli miljardeid aastaid tagasi. Pildil on näha suur kogus vett
Arvutijoonistus Marsist, milline ta oli miljardeid aastaid tagasi. Pildil on näha suur kogus vett Foto: SCANPIX

Marss oli väga kaua aega tagasi üsna sarnane Maaga, sest seal oli külluslikult vett, kuid miljardite aastatega muutus see planeet elutuks ja kuivaks.

Teadlasi huvitas kui palju võis Marsil kunagi vett olla ning uuring paljastas, et Marsi põhjapoolkera võis katta ookean, mis oma suuruselt vastab Maa Atlandi ookeanile ning mille sügavus paiguti oli kuni 1,6 kilomeetrit, kirjutab Discovery News.

«Meie uuring näitas, kui palju Marsil vett olla võis ning kuidas see kosmosesse aurustus,» selgitas USA kosmoseagentuuri NASA Goddardi kosmosekeskuse teadlane Geronimo Villaneuva.

Villaneuva ja ta meeskond uurisid Marssi kuue aasta jooksul Euroopa kosmoseagentuuri Tšiilis asuva suure teleskoobi ja Hawaiil Mauna Keal asuva Kecki observatooriumi teleskoobiga.

Eesmärgiks oli kindlaks teha, kas ja kui palju võib Marsi atmosfääris olla veemolekule. Loodi arvutimudelid vee jaotumisest atmosfääris ning kuidas veemolekulide jagunemine erinevatel aastaaegadel muutub. Nende abil jõuti järeldusele, et Marss kaotas pika aja jooksul nii oma atmosfääri kui vee.

Oletatakse, et kui Marss muutus kuivemaks ja jahedamaks, siis ookeanisuurune veekogus kas kadus pinna alla ja jäätus või siis aurustus kosmosesse.

NASA kunstnik tegi joonistused, milline nägi Marss välja neli miljardit aastat tagasi.

Noorel Marsil oli piisavalt vett, et sellega katta 140-meetrise kihina kogu planeet.

Maa ookeanide vesi H2O koosneb kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist, kuid sisaldab ka vähetuntud HDO molekuli.

HDO on molekul, mis koosneb ühest vesiniku , ühest hapniku ja ühest deuteeriumi aatomist.  Deuteerium on vesiniku isotoop.  Need veemolekulid, milles on ka HDOd, on raskemad kui tavalised H2O molekulid.

HDOd tuntakse ka kui poolrasket vett ning see vesi aurustub tavaveest kiiremini.

Teadlased oletasid, et kui vesi aurustus Marsilt, siis H2O molekulid kadusid ning alles jäi HDOd.

Arvutused näitasid, et Mars kaotas 6,5 korda suurema veekoguse kui on seda praegu selle planeedi põhja- ja lõunaosa katvad jääalad.

Teadlaste sõnul võis noorel Marsil olla vähemalt 20 miljonit kuupkilomeetrit vett.

Marsi pinnamoodi arvestades saab oletada, et selle planeedi enamik vett oli põhjaaladel.

«Atlandi ookean moodustab Maast 17 protsenti. Marsi kunagine suur veekogu moodustas selle planeedi alast 19 protsenti. Kuna Marsil oli pika aja jooksul palju vett, siis lubab see oletada, et elu tekke võimalused olid üsna suured,» selgitas uurija Michael Mumma.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles