Astronoomid avastasid musta augu, mis on nii suur, et see seab kõik mustade aukude kohta teadaoleva kahtluse alla.
Hiiglaslik must auk seab senised teadmised kahtluse alla
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
26. veebruar 2015, 15:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Must auk SDSS J0100+2802, mille mass on 12 miljardit meie Päikese massi, tekkis umbes 900 miljonit aastat pärast Suurt Pauku, edastab YLE.
Kosmoloogia praeguse teooria kohaselt ei oleks see must auk saanud siis tekkida ega nii suureks paisuda.
Astronoomide sõnul tekib must auk tavaliselt suure tähe kollabeerumise tagajärjel. Mustad augud on ala, kus gravitatsioon on äärmuslik ning selle tõttu neelduvad kõik massiga objektid, mis selle lähedusse satuvad. Musta auku langev aine võib aga tekitada hõõrdumiskuumuse abil kvasari. Kvasarid on galaktikate keskmes asuvad kokkusurutud alad, olles samas Universumi kõige heledamad objektid.
Austraalia rahvusliku ülikooli teadlase Fuyan Bia sõnul peaks just need kaks vastandlikku ilmingut musta augu laienemist piirama.
Hiiglasiku musta augu SDSS J0100+2802 avatasid Hiina astronoomid eesotsas Pekingi ülikooli teadlase Wu Xue Bingiga. See asub Maast 12,8 miljardi valgusaasta kaugusel.
500 kaardistatud kohast jäi teadlastele eriti silma üks kvasar, mis oli erkpunane. Selle poole suunati kolm teleskoopi, et saada kvasari kohta detailsemat infot.
Kavasar saab energiat musta auku ümbritsevast kettast.
Kvasareid iseloomustab gravitatsiooniline punanihe, mille puhul gravitatsioonivälja olemasolul on enam suurema lainepikkusega ehk punast kiirgust kui gravitatsioonivälja puudumisel.
Kuna gravitatsiooniline punanihe on võrdeline keha massiga ja pöördvõrdeline tema raadiusega, on efekt suurem mustade aukude läheduses.
Näiteks punanihe 6,30 näitab väga vana ja kaugel asuvat objekti. Astronoomide sõnul on teada vaid 40 kvasarit, mille punanihe on suurem kui 6.
Astronoomid ei oska seni selgitada, kuidas see suur must auk formeerus varajases kosmose tekke faasis kohe pärast seda, kui olid tekkinud esimesed tähed ja galaktikad.