Rekonstruktsioon: vaarao Senebkay sai lahingus 18 surmavat hoopi

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaarao Senebkay hauast leitud kirjutis, mis viitab temale
Vaarao Senebkay hauast leitud kirjutis, mis viitab temale Foto: Wikipedia.org

USA Pennsylvania ülikooli uuring näitas, et Abydose dünastia peaaegu tundmatu vaarao Woseribre Senebkay hukkus 3600 aasta tagasi lahingus, saades palju surmavaid vigastusi.

Teadlased rekonstrueerisid vaarao viimased eluhetked ja saadud vigastused, edastab Discovery News.

Vaarao luudel tehti kindlaks 18 vigastust. Senebkay on kõige varajasem Vana-Egiptuse vaarao, kelle kohta on teada, et ta kaotas elu lahingus.

See vaarao oli arheoloogidele tundmatu kuni möödunud aastani, mil Pennsylvania ülikooli arheoloog Josef Wegner koos kolleegidega ta hauakambri Sohagi provintsis Lõuna-Abydoses avastas. Paik asub Kairost ligi 500 kilomeetri kaugusel.

Matusekambri tekstid näitasid, et see vaarao elas ja suri Egiptuse teise vahevalitsuse ajal. Ta suri umbes 1650 eKr. Vaarao kohta on tekst: «Ülem- ja Alam-Egiptuse kuningas Woseribre, Re poeg Senebkay.

Iidsed hauaröövlid olid vaarao muumiat kahjustanud, kuid ta skeleti osad olid siiski alles ning neist sai tervikskeleti kokku panna.

Teadlastemeeskond uuris jäänuseid. Ilmnes, et vaarao oli 172 – 182 sentimeetrit pikk ning ta suri 35 – 40-aastasena.

Kõige enam jäi uurijatele silma asjaolu, et see vaarao suri vägivaldsesse surma, sest ta jäänustel leiti väga palju vigastusi.

«Vaarao luudel on 18 rasket vigastust, kaasa arvatud vigastused jalalabadel, pahkluudel ja alaseljal. Senebkay koljul olevad vigastused on tekitatud tol ajal Vana-Egiptuses kasutusel olnud relvadega,» teatas Wegner.

Vigastuste suund viitab, et ta oli neid saades kas hobuse seljas või siis sõjakaarikus.

«Ta vastased vigastasid esmalt ta selga ja siis jalgu, niites ta sõna otseses mõttes maha. Talle anti lõpuks vastu pead surmavad hoobid, mis talt elu võtsid,» jätkas asjatundja.

Senebkay alakehaluud näitasid, et suure osa oma elust oli ta ratsutanud.

Teadlane rõhutas, et lahingus ei kasutatud hobuseid laialdaselt enne pronksiaega, kuid egiptlased tegid seda varem.

Senebkay, kelle nimi tõlkes tähendab «mu vaim on selge», oli lühikese kestusega Abydose dünastia ja riigi juht. See dünastia oli võimul 1600 – 1650 eKr. Pärast selle kokkuvarisemist tekkis mitu uut riiki.

Abydose dünastiast pärit isikutest said Hyksose ja Teeba 16. dünastia valitsejad.

Uuring näitas, et Senebkay hukkus oma kodust üsna kaugel. Sellele viitab asjaolu, et ta surnukeha mumifitseeriti tavapärasest märgatavalt hiljem.

«On selgusetu, kas ta hukkus võideldes Põhja-Egiptust valitsenud hüksoslaste vastu või siis ta tapsid lõunast pärit vaenlased,» lisas Wegner.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles